#SMEtoo
ehk ettevõtjate markantsed lood elust enesest

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

2019
Sisukord
Mis on #SMEtoo? 4
Väikeettevõtjaks olemist karistatakse igal võimalikul moel 4
Ministeeriumide-ülesed lood 5
Maaturismiettevõtja kui ajaskestev vabakäigu vang 5
Piinlik olukord e-riigis 6
Justiitsministeerium 7
“Tegelike kasusaajate otsinguil” 7
Kas meil ei ole mitte liiga palju määruseid? 9
e-arveldaja läheb automaatselt tasuliseks 10
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 10
Elektrihinna maksumalakas suretab välja väikesed turismiettevõtted 10
Kaos ehitusregistris, klientide kaotus ei huvita kedagi 11
Ehitusregistri veebileht ehr.ee kui e-kodaniku piinapink 11
Elektrilevi väga kehv teenus ja hoolimatus hävitasid eduka rahvusvahelise äri 13
Tarbijakaitseamet kiusab sülearvutite müümisega tegelevat e-poe pidajat 14
Rapla Tarbijate Ühistu detailplaneeringu kooskõlastus 18
Rahandusministeerium 18
EMTA diskrimineerib väike ja keskmise suurusega ettevõtete juhte 18
Väikeettevõtjate murest seoses sõiduautode maksustamisega 18
Kaubik Saksamaal, aga mitte Eestis … 19
Ülereguleerimine ja metsik bürokraatia alkoholiaktsiisiga 20
Osaline maksuvabastus, lõputu segadus sõidukuludega 20
Kulu bürokraatia tootmiseks 21
Riigihangete teema: Haldusreform tõrjub väikesed kõrvale 21
Kõrgest rendihinnast põhjustatusd ettevõtluse lõpp maal 21
Maksuamet aitab ettevõtjatel turul ausalt konkureerida!? 22
Keskkonnaministeeirum 23
Radooni määrus- musternäidis mõjuhindamise puudumisest VKE-dele 23
Prügifirmade kartell ja terror 26
Prügimajanduse maffiast 26
Sotsiaalministeerium 27
Ebaproportsionaalne ja ebainimlik tööinspektsioon 27
No comments, tööinspektsioon 27
Jabur ja kehtivuse kaotav vorminõue 27
57 senti haigushüvitist … 28
Joogivee süvaanalüüsi kohustusest 28
Siseministeerium 29
Majutusasutus päästeameti meelevallas 29
Tulekustutite survekontroll 30
KOV reklaamimaksudest 30
Maaeluministeerium 30
Hobiaednikele mõeldud väetiste riigilõivud tõuseksid 1000 korda! 30
Põllumees ja mullaproov 34
Veterinaar-ja Toiduameti kontrollimistest 34
Lõpuks valisime välja oma lambakasvatuse kõrvaltegevuseks kaamelikasvatuse 41

Mis on #SMEtoo?

Väikeettevõtjaks olemist karistatakse igal võimalikul moel

Siin on kogutud markantsed lood elust enesest, kuidas riik tegelikult väikeettevõtjatesse suhtub ja kuidas ametniku ego või läbimõtlemata regulatsioon teeb väikeettevõtja elu keeruliseks.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon käivitas 2018. aasta septembris kampaania nimega #SMEtoo, mille üleskutse sai edastatud nii meediaväljaannetes kui ka EVEA enda kanalites. Kampaania mõte oli kutsuda Eesti väikeettevõtjaid üles rääkima avameelselt kas oma nime all või ka anonüümselt ebaõiglasest kohtlemisest suhtlemisel riigi, ametnike ja suurfirmadega. Kampaania on tähtajatu.

EVEA soov ja eesmärk on esile tõsta konkreetsed kitsaskohad, mis pidurdavad väikeettevõtjate tegevust ja kasvu. Näiteks ootame markantseid näiteid õigusnormide ebamõistlikust või lausa pahatahtlikust tõlgendamisest ametnike poolt. Samuti ootame markantseid näiteid, mis on tekkinud väikeettevõtetel suheldes suurettevõtetega, seda nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil.

EVEA on lubanud lood kokku koguda edastada need vastavale institutsioonile ja/või ametkonnale eesmärgiga olukorra parandamiseks, et leida koos olukorrale sobiv lahendus.

Oma lugusid saab saata meile e-postiga evea@evea.ee või kirjutada kodulehel: https://evea.ee/smetoo/.

Seni on laekunud EVEAle üle poole saja #SMEtoo lugu, millest toome teieni enamuse. Kõigi lugude taga on konkreetsed inimesed ehk väikeettevõtjad, keda me siinkohal ära ei märgi, kuid vajadusel on neid kontakte lugude autorite nõusolekul võimalik EVEA käest saada.

Käesolevas materjalis oleme sorteerinud lood vastavalt ministeeriumidele, kelle vastutuse valdkonda need kuuluvad. Kõigepealt esitame mitme ministeeriumi haldusalasse kuuluvad lood. Üksiti pöördume valitsusliikmete poole ettepanekuga käsitleda esitatud probleemid kiires korras ning leida neile põhimõttelisi ja kestvaid lahendusi, sest bürokraatia lööb kõige valusamalt väikeettevõtjaid.

Eesti riiki peavad üleval just nimelt need väikeettevõtjad: ligi 99% kõigist tegutsevatest ettevõtetest on väikesed. NB! Suurte firmade ja neid esindavate lobbyorganisatsioonide panus on ei rohkem ega vähem kui 186 ettevõtet veidi üle 130 000st, ehk 0,14% kogu Eesti ettevõtlusmaastikust.

Ministeeriumide-ülesed lood

Maaturismiettevõtja kui ajaskestev vabakäigu vang

Olen maaturismiettevõtja. Tegin oma ettevõtte baasil väikese kokkuvõtte kohustustest riigi ees, millest pole pääsu, ja mida täitmata jättes on palju ebameeldivusi ning mis võtavad arusaamatult palju raha, aega ja närvi:

Riigimaksud
Käibemaks
Riigilõivud
—————————————————————————————–

Veterinaar- ja toiduameti kontroll
Deratisatsioonikontroll
Majutuse kontroll
Elektrisüsteemide kontroll
Päästeameti kontroll
Signalisatsiooni- ja valvesüsteemide kontroll
Evakuatsioonivalgustuse kontroll
Vahukustutite kontroll
PRIA kontroll (mahetootjate puhul ja projektide korral)
Maksuameti kontroll
Statistikaameti aruanded (iga jumala kuu + aasta kokkuvõtted)
Joogivee korraline laborianalüüs + perioodiline süvavee laborianalüüs
Iga-aastased heitveeproovid + perioodiline reovee süvaanalüüs (septikute ja biopuhastite omanikele)
Elektrivõrguga liitumine (Eesti Energiale)
Kasutamata (kuid alajaamas olemasolevate) amprite tasu (Eesti Energiale)
Arved ametnike visiitide kinni maksmiseks
Pakettreiside tagatisraha
Erisoodustusmaks
Turismimaks
Veevõtukoha rajamine (150 m ettevõttest ja kuivhüdrandi nõudega)
Turismisektoris kliendiandmete kohustuslik ja pidev edastamine 24 tunni jooksul siseministeeriumile pärast külastaja sisse registreerimist majutusettevõttesse (vajab spets. digiseadmete soetamist, et isikudokumente lugeda).
Minu hinnangul on seda jaburalt palju nõutud!!! Olen teinekord pimedusega löödud ja mõtlen, et olen justkui ajakestev vabakäigu vang, kes vajab alalist järelvalvet?

Piinlik olukord e-riigis

Eile läksin ühte meie pankadest, et kätte saada valmis saanud juriidilise isiku pangakaart. Täiesti tavapärane tegevus. Planeerisin selleks mõne minuti ja jätsin pere autosse ootama.
Aga selgus, et ma ei saa kaarti kätte enne, kui olen täitnud ära kahelehelise (neli lehekülge) paberi: KLIENDIANDMETE ANKEET (juriidiline isik).

Prille ma kaasa ei võtnud, sest ei pidanud seda kaardi kätte saamisel vajalikuks. Nüüd selgus, et tekst ankeedipaberil on suuremas osas nii väikeste tähtedega, et minul (oma pisut halvenenud nägemisega) seda täita oleks olnud üsna piin. Ometi oli paberiruumi küll ja küll.

Ettepanek: Kui on vaja täita pabereid, siis võiks mõelda sellele, et küsimused nendel oleks pigem suurema tähesuurusega, ja muidugi oleks piisavalt ruumi, et vastus kirjutada.

Aga nüüd asjast!
Mulle anti kätte see ankeet. Tuletan meelde, et praegu on aasta 2019 ja me elame Eestis, mis üritab hoida e-riigi kuvandit ja kiitleb, et on vähe bürokraatiat. Ja üldsus pingutab, et rohkem puid kasvama jääks…

Mulle anti kätte PABER-ankeet. Seal küsiti mu ettevõtte nime, registrikoodi, aadressi jne jne. NEED ANDMED ON PANGAL JUBA AMMU OLEMAS – ajast, kui tegin sinna konto. Ja need andmed on olemas igasugustes RIIKLIKES registrites. No mida paganat?! Kas meil on e-riik või ei ole?! Minule kui Eesti kodanikule on vastuvõetamatu ja isegi solvav, kui pean kaasa aitama Eesti kui e-riigi ja kui vähese bürokraatiaga riigi kuvandi hävitamisele…

Teller ütles, et seda ankeeti pole võimalik täita internetis. Samuti ei tohtinud ma seda ankeeti kaasa võtta (ankeet on panga omand!), et kodus täita ja hiljem tagasi tuua. Ta ütles, et see tuleb täita telleri juuresolekul… Samas, sain teada, et KUI olen selle ankeedi korra täitnud, siis edaspidi saan seda muuta internetis. St isegi, KUI tegemist on mingi pätiga, kelle heaks ma töötan, siis hiljem saab see pätt kusagil netiühendusega urkas sundida mind seda ankeeti muutma, kuidas aga vaja … Või miks pidin seda telleri valvsa pilgu all täitma? Jah, teenindaja oli igati abivalmis ja toetav ja pakkus suurepärast teenindust.

Arvan, et Eestis on palju ettevõtjaid, kes on ettevõtte ainuomanikud, ja kes on ka kasusaajad, ja kelle juriidiline aadress on kodune, ja ka töökoht ise on samal aadressil. Sel juhul peab ta oma nime ja aadressi MITMESSE kohta uuesti ja uuesti kirjutama. Kas eeltäidetud valikuvõimalus poleks inimlikum?

Minu ettepanek: Ärge küsige ankeedis andmeid, mis on riigi registrites olemas. Muud nö muutuvad andmed, kui nad on kord juba olemas, siis peaks nad edaspidi andmete ülekontrollimistel olema vaikimisi kirjas või vähemalt jääma valikusse. Samas peaks ankeet valikusse välja pakkuma “tõenäolisi” andmeid (kui nt ainuomanik, siis on ilmselt ka kasusaaja jne).

See kõik peaks toimuma internetis. Ja kui tõesti vaja inimest isiklikult näha ja see inimene ise üldjuhul pangas ei kä, siis saab teda kohata, kui tuleb pangakaardile järele või siis tõesti kutsuda ta eraldi kohale.

Helistasin hiljem selle panga infotelefonile. Selgus, et asi ongi nii. Väidetavalt pidi see ankeet olema nõutav igas pangas.

NB! Ehk teab teist keegi kedagi, kelle poole peaksin pöörduma, et asja parandada? Tore, kui ta poleks see, kes ütleb, et “see on niimoodi tehtud ja tema küll seda muuta ei saa ja mina ammugi mitte”. Keegi peab saama! Vaja ta lihtsalt siit riigist üles leida.

Justiitsministeerium

“Tegelike kasusaajate otsinguil”

Tegemist on tõsise ohumärgia – kui palju kahju potentsiaalselt võivad tuua avalikud registrid, ja kuidas see sobib kokku isikuandmete kaitse uue regulatsiooniga?
Siin on kolme erineva inimese lood:

a) Seadusandja praak: pisike tõlkeviga seaduses ei luba mõnel ettevõttel tegelikke kasusaajaid avaldada, sest valeandmed tooks pea kohale 32000-eurose trahvinõude

Käes on viimane aeg registreerida Äriregistris tegelikud kasusaajad, aga Eesti on Euroopa Liidu direktiivi nii vildakalt tõlkinud, et see ei võimalda mõnel ettevõttel seda kohustust täita.
Esiteks tekitab probleeme juba ainuüksi termin „tegelik kasusaaja” (beneficial owner). Me kõik teame, mida kasusaamine tähendab, nii et siin kaksipidi mõistmist justkui olla ei saaks, aga võta näpust – Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses defineeritakse tegelik kasusaaja järgmiselt: Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle JA kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. (RahaPTS § 9 lg 1)

Ehk siis selgelt on öeldud, et tegelik kasusaaja on isik, kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Nii sunnitakse juhtorgani liikmeid, kes ettevõttes osalust ei oma, aga kes siiski on määratud ettevõtet kontrollima ja juhtima, tunnistama ka valet, et nad teevad selles ettevõttes tehinguid oma huvides. Mitte et Euroopa Liidu direktiiv originaalis seda nõuaks. Ingliskeelses variandis on nimelt selle lõigu viimases osas valik ja/või, mida eestikeelsesse varianti pole ära tõlgitud (‘beneficial owner’ means any natural person(s) who ultimately owns or controls the customer and/or the natural person(s) on whose behalf a transaction or activity is being conducted). Nii on selle õnnetu üksiku JA tõttu Eestis tekitatud olukord, kus osa nõukogude liikmeid sunnitakse esitama valeandmeid ja kui neid ei esita, siis ripub pea kohal 32000-eurone trahvinõue.

Vaatasin huvi pärast, kuidas on vastava direktiivi tõlkinud rootslased ja esimese asjana hakkab silma, et „tegeliku kasusaaja” asemel kasutatakse terminit „verklig huvudman”, mis tõlkes tähendab tegelikku juhti. Ingliskeelne termin „owner” annab selleks võimaluse, sest see ei tähenda ilmtingimata vaid omanikku. Nii ei ole Rootsis mingit sundi, et osakuid mitteomav nõukogu liige peaks end tegeliku kasusaajana üles andma. Mis puudutab seda õnnetut sidesõna, mida ülalpool mainisin, siis minu üllatuseks on rootslased samast lõigust „või” asemel välja jätnud hoopis „ja” – Rootslased on kirja pannud, et tegelik juht on füüsiline isik, kes üksi või koos kellegi teisega omab või kontrollib juriidilist isikut või füüsiline isik, kelle kasuks tehinguid tehakse (en fysisk person som, ensam eller tillsammans med någon annan, ytterst äger eller kontrollerar en juridisk person, eller en fysisk person till vars förmån någon annan handlar.)(SFS nr: 2017:631 3 §). See on igal juhul leebem variant, sest jätab võimaluse lõigu viimase osaga mitte arvestada ega sunni rootslasi valeandmeid esitama.

Eesti Rahandusministeeriumi juhendis on öeldud, et kui isik märgitakse tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei loeta sellest välja, et ta saab ühingust rahalist tulu või et ühing tegutsebki tema isiklikes huvides. Ma ei tea, kas see peaks nüüd lohutama neid, kes samal ajal seadusest välja loevad, et tegelik kasusaaja on isik, kelle huvides ja kasuks tehinguid tehakse? Miks kirjutada juhendisse sisse midagi, mis seaduse endaga kooskõlas ei ole?

Mida siis teha? Ega kivist ju vett välja ei pigista, kui seal seda piiskagi ei ole. Nii ei saa ka nõukogude liikmed, kes küll kontrollivad äriühingute tegevust, kuid ei oma neis osalust, ennast tegelikeks kasusaajateks märkida. Vähemalt seni mitte kuni RahaPTS § 9 lg 1 pole saanud selle õnnetu „ja” kõrvale valikut „või”. Juhtorganite liikmed ei pea maksma trahvi selle eest, kui keegi on mõne direktiivi vildakalt tõlkinud, selle eest vastutab siiski riik.

b) Sellel süsteemil on veel üks viga sees, minul juhtus nii. Sain e-kirja, et pean oma ettevõtete kasusaajad kirja panema. Ok, pole probleemi. Õhtul ca 18.00 tegin selle ära. Järgmise päeva hommikul helistas mulle aga mingi tundmatu Manchestery investeerimisfirma, luges ette ühe mul ettevõtte juhatuse liikmed, väitis et 2 neist soovitasid mulle helistada (kontrollisin, ei soovitanud mind keegi) ja tehti mingi libapakkumine. Ütlesin viisakalt ei, panin toru ära ja sain kohe järgi veel 2 vastamata kõnet. Võib ainult arvata, milliseks mu telefoniarve oleks läinud, kui tagasi helistanud oleksin. Kuna ma kokkusattumistesse ei usu, siis olen suht veendunud, et meie uuel registril hoiavad silma peal ka spämmijad ja petturid, see kõik ju avalik. Andsin ka ametitele asjast teada, kokku suunati mind 5 korda järgmise ametini ja lõpuks anti vaid politsei number. Ehk siis tehti tore kataloog, kust lollikesi leida ja raha teenida. Vastutada aga keegi ei taha, kõik on ju avalik.

c) Statistika avaldamisel praegusel kujul ei ole mõtet, kuna see ei lahenda ühtegi probleemi. Statistikaga tegelegu statistikaamet. Kui riik on hakanud juba vastavaid andmeid koguma, siis võiks olla info äriregistris tegelike kasusaajate kohta tasuta kättesaadav, mitte et selle eest peaks maksma.

Antud seadus ei muuda väikese ja keskmise suurusega ettevõtja jaoks midagi, rääkimata sellest, et see võiks ettevõtjatele mingit kasu tuua.
Väikeettevõtja sõlmib reeglina lepingu samasuguse väikeettevõtjaga, mis tähendab, et tüüpiline ühemehefirma sõlmib lepingu teise ühemehefirmaga, ja ainuke, mida väikeettevõtja peab kontrollima, on juhatuse liikme isik, mitte omanik.
Äriregistris ei ole näha, kes on tegelikud kasusaajad, ja nii ei ole ettevõtjal võimalik teada saada, kas teatud ettevõtte omanik on avalikes huvides tegutsev isik või mitte. Sellest tulenevalt riik ei ole täitnud enda kohustust. Ta küll korjab andmed, teeb nende alusel mingid toimingud, nõuab vajaduse korral ettevõttelt trahvi, kui viimane ei ole piisavalt kontrollinud koostööpartnereid, aga infot kättesaadavaks teinud ei ole.

Ettevõtjad tegid ühe täiendava linnukese registris ja rohkem selle peale ei mõtlegi, kuna seaduse muudatus ei muuda midagi väikeettevõtjate elus.
Märkida võib veel seda, et pärast linnukese tegemist äriregistris, küsivad pangad endiselt sama informatsiooni, selle asemel, et kogu info tegelike kasusaajate kohta võiks olla avalikult kättesaadav ja väikeettevõtja halduskoormus selle kaudu väiksem. See on tunnistus sellest, et riigi käitumine taolist regulatsiooni kehtestades oli läbi mõtlemata.

Kas meil ei ole mitte liiga palju määruseid?

Kas meil ei ole mitte liiga palju määruseid? Ehk hea näide ülereguleerimisest – mille keskel vaene ettevõtja peab toimetama. Nimelt hakkasid 1. jaanuarist 2019 aastast kehtima uued energiatõhususe miinimumnõuded. Kuid vaadates määrus üle, siis seal oli juttu ainult uute hoonete energiatõhususe piirmääradest. Kuna tegelen igapäevaselt ka energiamärgiste väljastamisega, siis sai ka uuel aastal energiamärgiseid väljastatud. Kuid suur oli üllatus, kui olemasolevate hoonete klassid ei vastanud kehtivale määruse klassidele. Kontrollisin korduvalt üle – erinevad määrused – kas kehtivad – jah kehtivad. Saatsin märgukirja EHR-i, et kas nende süsteem genereerib valed klassid – sellele loomulikult pole kahe nädalaga mingit vastust tulnud. Edasi sai saadetud teabenõue MKR-i ja sealne vastus pani üllatama.

Tsitaat:

“Vastavalt Teie pöördumisele edastan energiamärgiste kaalutud energiaerikasutuse klasside määramise tabeli, mis kohaldub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Muudatused majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ on allkirjastatud ning jõustuvad Riigi Teatajas käesoleval nädalal.”

Ehk mulle edastati veel mitte kehtima hakanud määruse lisa. Käesoleva kirja saatmise ajal – Riigiteatajas veel vastavad uuendused sisse viidud ei olnud.
Samas, 11.12.2018 võeti vastu juba peamine määrus, mis on otseses konfliktis teiste määrustega, sest teistes teine info sees. EHR aga väljastab uue andmetega märgiseid isegi enne, kui uued nõuded kehtima hakkavad.

Ehk loo mõte – kas meil erinevaid määruseid ja nõudeid juba mitte liiga palju ei ole, kui nad omavahel konflikti lähevad ja nende konfliktide likvideerimiseks kuid aega kulub. Ja vaesed ettevõtjad, kes peavad selles infotulvas laveerima ja aru saama, mis tegelikult toimub.

e-arveldaja läheb automaatselt tasuliseks

E-arvete saatmine ja vastuvõtmine RIKi kaudu ehk e-arveldajas on veebilehe info kohaselt tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult. Küll aga sain 3. arve väljastamise protsessis täiesti juhuslikult sellise info abikeskuselt, et kui ma e-arveldajas märgin linnukesega eelmise arve laekunuks, tähendab see seda, et aasta lõppedes tuleb tasuda teatud summa, mis on küll vaid 6 eurot. Sellekohast märkust, et juhul kui teete linnukese, hetkel e-arveldajas olemas ei ole. Küll aga lubas klienditeenindaja esitada taolise palve IT-haldurile. Kas see palve temani ka jõuab, saab näha.
Vahemärkusena olgu öeldud, et riigiasutusele saatmiseks kulus kokku nelja arve väljastamise peale mitu tundi, kuna süsteem on niivõrd keeruline.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Elektrihinna maksumalakas suretab välja väikesed turismiettevõtted

Majutusteenust pakkuva väikeettevõtjana tunnen suurt ebakindlust ning hirmu tuleviku ees. Samal ajal, kui suured elektritarbijad saavad riigilt maksukingituse, lööb uuest aastast lisanduv 30% suurune elektrihinna tõus minusuguse väikese tegija jalust. Pakun, et lööb pikali väga paljud väikesed ettevõtjad, sest sellist kulu kasvu keegi üle ei ela, päriselt ka. Pakun, et selline vahetegemine ning suuremate eelistamine on kuritegelik. Väikesed turismiettevõtjad, kes pakuvad majutus- ja toitlustusteenust sellist kulu üle ei ela, mis sest, et väikeettevõtja on sitke ja harjunud „nui neljaks” hakkama saama.

Kes veel ei tea, siis elektrienergia hind teeb uue aasta alguses läbi vähemalt 30%-lise hinnatõusu. Samal ajal teeb riik elektri suurtarbijale aktsiisisoodustuse – suured elektritarbijad saavad riigilt maksukingituse soodsama elektriaktsiisi näol. Ebavõrdsus aina kasvab ja ilus põhimõte, et kõiki tuleks kohelda võrdselt, toimib vaid sõnades. Isegi ühesugused reeglid-kohustused suurtele ja väikestele ei toimi, sest väikeettevõtjad on juba eos ebasoodsamas olukorras, mis on tingitud nende väiksemast haldus- ja finantsvõimekusest ning äri suuremast hooajalisusest.

Kaos ehitusregistris, klientide kaotus ei huvita kedagi

Väljastan energiamärgiseid, mis koostatakse ehitisregistris. 14. augustil 2018 viis ehitisregister sisse muudatuse, et vastutava spetsialisti pädevust kontrollib kutsekoda. Kuigi mul on kutse olemas, saan registris veateate, et puudub vajalik kutse. Riik nõuab, et teatud asjad oleksid vormistatud erialaspetsialistide poolt ainult nende süsteemis. Mitte kusagil mujal seda teha ei saa ega tohi. Nüüd arendasid nad juurde automaatse kontrolli kutsekojaga, mis kontrollib vastava tunnistuse olemasolu. Kuid vähemalt minu puhul see kontroll ei tööta.

Lugedes nende veebilehe kirjeldust, siis võib seal leida kutseid, mida ei ole olemaski, ehk nendele olematutele kutsetele on antud õigused. Näiteks Hoonete energiaaudiitor 6, sellist kutset nagu Hoonete energiaaudiitor ei ole üldse olemas. Kui otsisin abi, selgus, et tehniline tugi kas ei võta telefoni vastu või nad ei oska midagi öelda, ja ütlevad, et ju siis keegi teine peab uurima. Kirjadele tulevad automaatvastused, et nad vastavad viie tööpäeva jooksul. Kaotasin selle segaduse pärast kliendi, sest ma ei saanud lubatud ja kokkulepitud tööd talle teha.

Ehitisregistri probleemidest on ka varem tihti ajakirjanduses juttu olnud. Asi on nii lipp-lipi peal arendatud ja nii suurte probleemidega, kuid keegi midagi ette ei võta. Suurtel ettevõtetel on täiesti eraldi inimesed tööl, et sinna dokumente lisada. Aga see, et väikeettevõtjad kaotavad raha, energiat, aega – see ei huvita seal küll kedagi.

Ehitusregistri veebileht ehr.ee kui e-kodaniku piinapink

Ehitisregister (EHR) on minu kogemuse põhjal kõige hullem ja ajaraiskavam e-teenus, mida meie riigis saanud olen. Seda muide kinnitavad ka omavalitsuste ehitusnõunikud, kes möönavad, et peavad alalõpmatuseni abistama kodanikke selle registri kannete tegemisel ning ise pidevalt selle registri kasutamise koolitustel osalema. Olen keskmisest vilunum arvuti ja e-teenuste kasutaja, aga sellist kaost, programmeerimise praaki, loogika- ning kasutajasõbralikkuse puudumist ei ole ma enne kogenud. Lihtsa toiminguna tunduv küttesüsteemi rekonstrueerimise kasutusteatise esitamine EHR’i võttis ligi 2 tundi aega ning hulga halle rakke. Sain siis ka aru, miks paljud ehituskonsultatsioonidega ja projekteerimisega tegelevad firmad pakkuvad tasulise teenusena dokumentide üleslaadimist Ehitisregistrisse.
Kuidas see käis:
Peale taotleja nime sisestamist ja toimingu (Kasutusteatise taotlemine) valikut tuli aknasse näidis EHR-is ehitusprojekti kohustusliku (!?) nimekuju kohta:
„111_EP_AA-1-01_ElamuUmberehitusKaseTee13“
Minu poolt enda mugavuseks täiendatud nimi arvutis oli:
„Maakütte ehitusprojekt 1270819_EP_KV_v02.asice“
1. katse:
Peale projektifaili üleslaadimist sellisel kujul tuli veateade EHR-ist:
Faili ´Maakütte ehitusprojekt 1270819_EP_KV_v02.asice´ nimekuju on lubamatu, lubatud sümbolid enne faililaiendit: ´0123456789AaBbCcDdEeFfGgHhIiJjKkLlMmNnOoPpQqRrSsTtUuVvWwXxYyZz-_+()´; Faili ´Maakütte ehitusprojekt 1270819_EP_KV_v02.asice´ nimekujus esinev projektitunnus ´Maakütte ehitusprojekt 1270819´ on lubamatu, projektitunnuses enne esimest allkriipsu võivad olla ainult suurtähed ja numbrid; Faili ´Maakütte ehitusprojekt 1270819_EP_KV_v02.asice´ nimekuju on lubamatu. Peale teist allkriipsu on lubatud nime osad “Dokumendi tähis”, “Versiooni nr”, “Märkus” ja “Kuupäev”, millest “Märkus” on kohustuslik.
Juba sellise veateate läbilugemine ja mõistmine võttis võhmale.
2. katse:
Laadisin üles professionaalselt projekteerijalt saadud originaalnimega faili, „1270819_EP_KV_v02.asice“
Sellele tuli veateade:
Faili ´1270819_EP_KV_v02.asice´ nimekuju on lubamatu. Peale teist allkriipsu on lubatud nime osad “Dokumendi tähis”, “Versiooni nr”, “Märkus” ja “Kuupäev”, millest “Märkus” on kohustuslik.

3. katse:
Lisasin seda, mida arvasin olevat „märkuseks“ kasutades näidist:
1270819_EP_KV_MaakytePohjaKullamae37.asice
Tuli veateade:
Faili ´1270819_EP_KV_MaakytePohjaKullamae37.asice´ nimekuju on lubamatu. Peale teist allkriipsu on lubatud nime osad “Dokumendi tähis”, “Versiooni nr”, “Märkus” ja “Kuupäev”, millest “Märkus” on kohustuslik.
NB! Iga kord peale veateadet uue nimega versiooni üleslaadimisel pidi alustama uuesti mitmest aknast valikute tegemisega, nt. mis on dokumendiliik, selle väljaandja, kuupäev jms.
4. katse:
Lisasin failinimele julmalt samasugused numbrid, mis olid peale teist alakriipsu EHR-i näidisnimes:
1270819_EP_KV-1-01_MaakytePohjaKullamae37.asice
See läks lõpuks läbi, kuid järgneval, esitamise etapil tuli veateade:
„Dokumendil puudub isik rolliga “Ehitusprojekti koostaja”
Ehitis registrikoodiga ‘116042161’: Energiamärgis ei ole taotlusega/teatisega seostatud või lisatud!”

Lisaks oli paremal aken, et riigilõivu tuleb vastavalt seadusele kuskile tasuda, kuid ei olnud summat ega tasumise funktsiooni pangalingiga. Õnneks oli võimalilk liikuda edasi sisestamisega.
Lisasin projekteerija nime ja süsteem salvestas seda märkusteta.
Lisasin seejärel energiamärgise sertifikaadi “Muu dokumendina”, imestades, miks pean seda uuesti üles laadima, sest olin esitanud seda juba varem, ehitusteatise esitamise etapil.
Tuli 2 veateadet:
et puuduvad projekteerija kontaktid (kuigi projekti koostaja andmete sisestamisel oli ainsaks kohustulikuks väljaks märgitud tema nimi!);
ja et energiamärgis “ei ole taotlusega/teatisega seostatud”. Seda pidi “seostama” alles hiljem avanenud “lehel nr 7” ning seal oli ka võimalus märkida linnukesega, et see ei ole nõutav.
Siis panin märke, et see ei ole nõutav, kuigi energiamärgise dokument oli mul ammu EHR-is üleval ja ma ausalt ei saanud aru, milleks see “seostamine” veel vajalik on, ning olin raisatud aja pärast endast väljas.
Peale seda mõttetut pikka kombineerimist failinimega ja kurnavat võitlust raskesti loetavate veateadetega sain lõpuks taotluse esitatud, kuid minu kõrge arvamus meie riigi e-teenustest sai pöördumatu hoobi ning mõtetes külvasin EHR-i programmeerijaid reljeefsete väljenditega.

Küsimused:
1. Miks peab koos kasutusteatise taotlusega uuesti esitama ehitusprojekti, kui see on juba kord seoses ehitusteatise taotlusega EHR’i üles laetud? Riiklikes infosüsteemides peab kehtima “Ainult üks kord”-põhimõte!
2. Milleks on vaja taas sisestada projekti koostaja kontakte, kui need on juba EHR’is seoses ehitusprojektiga ja ehitusteatisega olemas ning lisaks nähtavad ka projekti joonistel?
3. Miks ehitusprojekti faili nimekuju on nii oluline, et ei saa laadida üles suvalise nimega faili, mille sisuks on ehitusprojekt?
4. Mille jaoks peab naabritelt küsima nõusolekut 2 korda – ehitusteatise taotlemise etapil ja peale ehituse lõppemist (seda nõudis vald seoses kasutusteatise sooviga)?
5. Miks peab dokumendi ebaõnnestunud üleslaadimise korral sundima kasutajat uuesti sisestama kõik selle dokumendiga seotud parameetrid – süsteem võiks ju neid meeles pidada ja anda vaid võimaluse laadida uuesti üles faili?
6. Mis on loogika, et kui minu ehitusteatise taotlust on algatanud minu poolt palgatud projekteerija ja pannud EHR’i üles ka ehitusprojekti, siis mina kinnistu omanikuna ei näe seda projekti EHR’is, kui sisenen ID-kaardiga, samas kui suvaline ametnik näeb seda?

Usun, et see on vaid mikro-osa EHR’i kasutajatel tekkivatest küsimustest, kujutan ette, mis oleks juhtunud, kui ma oleksin nt. ehitusluba taotlemas!

Olen veendunud, et lihtne tarkvara testimine väikse kasutajate grupi poolt (või ka testimise teenuse pakkuva ettevõtte poolt, keda on turul mitmeid) oleks kõik neid ja teised küsimused ja kasutajate pahameelt ära hoidnud. Maksumaksjana huvitab mind väga ka küsimus – kui palju maksis see katastroofiline arendus ja kes kannab rahalist vastutust praagi eest? Aga poliitilist vastutust? Mäletan, et ühe läbikukkunud e-arenduse pärast pidi üks minister tagasi astuma, aga EHR’i eest vastutavas ministeeriumis vahetuvad ministrid niigi sellise kiirusega, et ei jõua nimegi meelde jätta. Seega – tühja sellest poliitilisest vatutusest, tehke lihtsalt see asi korda, ärge häbistage meie e-riiki!

Elektrilevi väga kehv teenus ja hoolimatus hävitasid eduka rahvusvahelise äri

Oleme väike ettevõte Muhu saarel, kes tegeleb klientidele detailide 3D modelleerimise ja eriprojektide pakkumisega. Valmistasime varem kliendi joonistest, vajadustest lähtuvalt kummi-ja plastitööstuses kasutatavaid tootmisvahendeid vajalike detailide tööstuslikuks tootmiseks. Samuti valmistasime mitmesuguseid täppisdetaile ja rakiseid. Meie põhiklientideks olid suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu Scania, Volvo, ABB, Alfa Laval, Trelleborg jne. Meil oli võimekus pakkuda joonistest kuni valmislahenduse ja tootmisvahendini nö võtmed kätte. Olime eranditult omavahenditest investeerinud CAD/CAM tarkvarasse, CNC tööpinkidesse ja soetanud vana töökoja Muhu saarel Nõmmkülas. Tellimustega olime kaetud vähemalt pool aastat ette.
Paraku jäi meie hoovõtt lühikeseks, kuna aasta hiljem pärast mandri ja saarte vahelise uue elektriliini kasutuselevõttu hakkasid ilmnema kummalised probleemid CNC masinate töös. Masinad seiskusid töötsüklite ajal iseenesest. Tihti tuli 60-tunnise töötlustsükliga alustada uuesti, kuna lõpptulemus ei vastanud selgusetutel põhjustel tolerantsidele.
Tootmishoone oli küll vana, kuid olime ehitanud tervele majale uue elektrisüsteemi. Vastavalt oma vajadustele. Samuti oli paigaldanud Elektrilevi meie hoone energiaga varustamiseks uue maakaabli, mispärast ei osanud me kohe alguses anomaaliate põhjustajaks pidada elektri kvaliteeti, ja saime aimu asjade käigust alles siis, kui suurem kahju sündis. Hakkasime pidama päevikut, et jälgida energia kvaliteeti. Pilt, mis avanes, rääkis enese eest. Faaside asünkroonsus oli tohutu, samuti kõikus pinge üsna suvaliselt.
Tegime lärmi, mille tulemusena vahetati alajaam, millel ei olnud väidetavalt midagi viga, kahe nädalaga välja. Selle tulemusena lahenes üks probleemidest, kuid suur elektrivoolu kõikumine jäi kõikidele vaidlustele ja selgitustele vaatamata. Esitasime ka kahjunõude, mida “menetleti” pool aastat. Kahjunõuet ei rahuldatud. Saatsime vaide edasi erikomisjoni, kus sisuliselt midagi ei arutatud ja oli ainult formaalsus.
Kuni vaie oli üleval, hoidis Elektrilevi elektri kvaliteeti üsna rahuldavas seisus ja saime peale seadmete kuupikkust remonti oma tööd lõpetada. Peale erikomisjoni eitavat otsust hakkas pinge jälle kõikuma. Meile sai see viimaseks tilgaks karikas.
Tänaseks oleme müünud nii seadmed kui hoone ja tegeleme ainult CAD/CAM modelleerimise ja projekteerimisega. Tegeleme ka hoopis teisel alal lisategevusena. Hetkel oleme alustanud protsessi kogu firma kolimiseks mandrile. Võimalik, et ka riigist välja.
Tahtsin tuua näite sellest, kuidas üks riigiettevõte käitub, ja kui vähe hoolitakse tegelikult ettevõtjast või eraisiku investeeringust. Selgus ka väga palju nüansse riigiettevõtte töökorraldusest kogu protsessi käigus. Nagu näiteks järelvalve puudumine kvaliteedile, kauglugejate töö kvaliteet, arvete esitamine tarbitud energia eest jne.

Tarbijakaitseamet kiusab sülearvutite müümisega tegelevat e-poe pidajat

Kõigepealt on üldistav kokkuvõte. Allpool tuuakse ka konkreetsed kaasused.
Tarbijakaitseamet tegid kirjavahetuses sülearvuteid müüvale e-poe pidajale selgeks, et kuna seaduses ei ole täpselt kirjas, millal kaupmehe poolt esitatud info on eksitav, siis seda, kas kuvatud info on eksitav või mitte, ütleb ainult Tarbijakaitseamet.
Näiteks teatas Tarbijakaitseamet, et kasutatud sülearvutite juures ei tohi kuvada selle arvuti hinda uuena või et soodustustused ei tohi kesta liiga pikalt, kuna need eksitavad keskmist tarbijat (isik, kelleks kehastub pädev ametnik). Selleks, et tulevikus mitte seaduste vastu eksida, küsis e-poe pidaja Tarbijakaitseametilt otse, erinevate näidete põhjal, kas kaupmees võib nii teha või ei või.
Muidu loeks e-poe pidaja ise seadusest, aga kuna seda seal kirjas pole ning Tarbijakaitseamet ütleb, et ainult nemad saavad otsustada, kas kaupmees eksitab või mitte, siis saadetigi vastav kiri teele, mida saate lugeda allpool.
Vastus pani küsijat maksumaksjana peaaegu et nutma. Nimelt teatati, et pole nende töö öelda antud näidete puhul kas kaupmees eksitab või mitte, küll aga ei unustatud mainimata jätta asjaolu, et kaupmees peab järgima seadusi. Nemad ei jagavat mingit infot, kas nii võib teha või mitte.
Jääb tunne, et Tarbijakaitseameti tegemised meenutavad kvantfüüsikat – reegleid ei eksisteeri enne, kui keegi neid vaatlema asub, ja alles peale vaatlust selgub, kas toimus rikkumine või mitte.
Järgnevad konkreetsed kaasused:
a) Laptopid.ee küsimus Tarbijakaitseametile e-kirja teel: “Kuna täpset seadust ei ole ja Tarbijakaitseamet viitab seadusele (TKS) § 16 lg 2 p 4 (allpool seadus ise), palun abi, et www.laptopid.ee kodulehel rikkumisi ei toimuks. Lisasin 8 pilti, milline võiks tulevikus välja näha www.laptopid.ee kasutatud sülearvutite osa. Andke palun teada, kas sellisena on lubatud kodulehe kuvamine. Kahjuks seaduses täpselt kirjas pole ja ainus viis teada saada kas toimub eksitamine või mitte on seda Tarbijakaitseametilt järele pärida. Kui nendest 8-st variandist mõni ei sobi, siis andke täpselt teada, mis peaks olema teisiti ja miks just sellisena kuvamine ei ole lubatud. Pildiltidel 1, 2, 3 on teavitatud kliente, kes tihti uurivad palju arvuti uuena maksis, piltidel 4, 5, 6 on tehtud püsiklientidele soodsam pakkumine, kui mitte püsiklientidele. Piltidel 7 ja 8 on kuvatud keskmine hind konkurentide juures.”
Tarbijakaitseameti vastus küsijale: “Tarbijakaitseamet selgitab Teile, et vastavalt Tarbijakaitseameti põhimääruse §-le 13 ja 14 ei kuulu ameti põhiülesannete hulka kaupleja kavandatavate kauplemisvõtete kohta eelhinnangute andmine. Seetõttu ei saa me võtta esialgset seisukohta esitatud lehekülgede tõmmiste osas. Samuti selgitame, et igal kauplejal on kohustus jälgida, et tema tegevus oleks kehtiva õigusega kooskõlas. Eelnevalt on Tarbijkaitsemaet toonud välja sellised väited: Arvestades asjaolu, et eksiva (ebaausa) kauplemisvõtte regulatsioon asub TKS-is, mille üle järelevalvet teostab Tarbijakaitseamet, tuleb vastavalt Euroopa Kohtu tõlgendusele Tarbijakaitseametil kui rakendusutusel igal juhtumil kasutada oma otsustusvõimet keskmise tarbija tüüpilise reaktsiooni kindlaksmääramisel. Lühidalt märgime, et asjaolu, et õigusakt ei määratle täpset aega, kui pikalt võib üks soodusmüük kesta, ei tähenda veel seda, et järelevalveorgan ei saa võtta seisukohta, kas soodusmüügina esitletud müük võib olla käsitletav eksitava kauplemisvõttena või mitte. Vaide p-s 7 palub vaide esitaja välja tuua Eesti Vabariigi seaduse, kus on kirjas, millal muutub soodushind tavahinnaks. Selgitame, et eksitava (ebaausa) kauplemisvõttega seonduvat reguleerib Eestis TKS, samas kehtestab kaubandustegevuse alused ja korra, sh kauba soodustingimustel müügist teavitamise, järelevalve teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest KaubTS. Mõlema eeltoodud seaduse osas teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitseamet, kelle peamiseks ülesandeks on tarbijate õiguste ja huvide kaitse tagamine. Seega on Tarbijakaitseamet pädev hindama, kas kaupleja tegevus vastab seadustest tulenevatele nõuetele ning rikkumise tuvastamisel tegema ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.”
Seadus, millele Tarbijakaitseamet rõhub, on ümmargune kui pall: Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 16 lg 2 p 4 sätestab, et kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta: hind või hinna arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu.

b) Arvasite, et www.laptopid.ee Tarbijakaitseameti saaga on läbi saanud, arvake veel. Hiljuti potsatas postkasti ettekirjutus 9600€ trahvi ähvardusega, millel pole mingit alust. Aga et kõik ausalt ära rääkida, tuleks alustada algusest…
Algas see kõik ühel kevadisel aprilli päeval, kui sain teate, et www.laptopid.ee poes müüdavad sülearvutid on liiga suure allahindlusega ja rõhuti seadusele, mis ütleb et olgugi andmed faktiliselt õiged, siis on need siiski valed, juhul kui ametnik nii otsustab.
Aga nüüd asja juurde. Ettekirjutus on tehtud kuna kasutatud sülearvutite tavahinnaga müük pole piisavalt tõendatud ning puudus lõppumüügi lõppemise täpne kuupäev. Tegelikkuses olid olemas nii tõendid kui ka kuupäev. Muidu teeks lihtsalt vaide ja oleks asi unustatud, aga see, kuidas üks riiklik amet seadustest mööda vaatab, neid endale meelepäraselt keerab ning vastustega viivitab, ajab harja ikka punaseks küll.
Aprillis suheldes teatas Tarbijakaitseamet “Üldjuhul korraldatakse kaubanduses sooduspakkumisi 2-3 korda aastas ning üks sooduspakkumiste periood kestab keskmiselt 1-2 nädalat.”, selle peale küsisin 27.04 saadetud kirjas Tarbijakaitseametilt selgitusi seaduse kohta, mis täpselt määratleb ära mitu korda võib teha soodustusi ning kui pikalt võib soodustus kesta. Seda kõike selleks, et vastavad muudatused kodulehel sisse viia ja seaduse vastu mitte eksida.
Vastus saabus alles 4 kuud hiljem ning selles teavitati, et sellist seadust polegi olemas:
“Tarbijakaitseamet möönab, et ei ole olemas õigusakti, kus on täpselt piiritletud, mitu korda aastas võib tootele kohaldada sooduspakkumist ning kui pikalt võib soodustus kesta.”
Ei no tore küll, kõigepealt rikutakse räigelt seadusega ettenähtud 30-päevast vastamise tähtaega ja siis teatatakse, et tegelikult polegi olemas seadust, mille alusel me nõudeid esitame.
Kuna meil toimus serveri vahetus ja väikefirmana ei ole meil eraldi inimest tööl, kes registreeriks iga hinnamuutuse, siis ei olnud meil võimalik lihtsalt tõendada, millal üks või teine sülearvuti soodushinnaga müügis oli. Saatsime küll mitmeid näiteid tavahinnaga müügist ja kinnituse, et kasutatud arvutid on olnud müügis tavahinnaga. Aga kuna nõuti üle 150 sülearvuti ostuaega, müügi perioodi, soodustuse algust ja -lõppu, siis polnud võimalik mõistliku ajakuluga neid kätte saada. Kuna me kõikide 150 sülearvuti kohta andmeid ei saatnud, teatati et järelikult olete süüdi, kuna pole tõendeid, mis süütust tõendaks. Kusjuures peale näidete ja kinnituse saatmist ei teavitanud Tarbijakaitseamet kordagi, et saadetud andmetest ei piisa, tähtis oli ära teha hoopis väikefirmale.
Kui nüüd reaalsesse maailma tagasi tulla seaduste rägastikust, siis on igaühele teada tõsiasi, et on ainult mõni üksik pood, kus soodushindade juures on märge kaua vastav soodustus kehtib (no ok, tegelikult on neis poodides samadel toodetel lihtsalt soodustus üle nädala) ehk siis seadust rikub 99% poodidest. Selle tõestuseks saatsin Tarbijakaitseametile 35 sülearvuteid müüva e-poe screenshotid, kus mitte ühelgi neist polnud kirjas soodustuse lõppemise aega. Aga minu üllatuseks teatati, et see pole tähtis ning ainult www.laptopid.ee lehel saab nende ettekujutletav “keskmine kasutaja” korraliku šoki osaliseks, kui ei leia soodustuse lõppemise aega. Teatati ka seda, et ametnik ainuisikuliselt teab milline on “keskmine kasutaja” ja selle jaoks pole vaja eksperte, komisjone või veel vähem uuringut.
Kui ma alguses arvasin, et esimese vihje tegi mõni konkurent, siis nähes, et mitte ükski konkurent ise ka seadust ei täida, kaldun järjest rohkem arvama, et vihje tegijaks oli mõni Tarbijakaitseameti ametnik. Nimelt pidi neil olema töö juures süsteem, kus iga ametnik saab palka kirjutatud kirjade hulga eest. Kui kirju on rohkem, siis on oodata ka preemiat (kui kellegil täpsemat infot võib ka anonüümselt teada anda). Ei imestaks, kui mõnel ametnikul $$ märgid silme ees särama lõid peale asja isiklikuks ajamist, sest riburadamisi on neilt tulnud ka teisi äkk-kontrolle, millega on ainult www.laptopid.ee lehte “õnnistatud”.
Juba kevadel teavitasin telefonivestluses Tarbijakaitseameti ametniku, et nt Euronics, Klick, Photopoint jpt eksivad seaduse vastu, aga siiani pole nende lehed muutunud, millest võib järeldada, et pinnuks silmas on just www.laptopid.ee, kes julges Facebooki postitada ametnike eksimused ja langes tänu sellele korraliku põlu alla.
Sülearvutid OÜ poolse vastulause leiab siit (ei hakanud seda postitust väga pikaks ajama, aga päris mitmeid õhku jäävaid küsimusi leiab sealt) http://www.laptopid.ee/vastulause.pdf.
Ettekirjutuse leiab siit https://www.tarbijakaitseamet.ee/et/ametist/menetlused.
Ahjaa, esmaspäeval saatsin ära vastulause, kus palusin kiirelt teavitada, et dokument kohale oleks jõudnud, tänaseni pole veel ametnik kohvitassi tagant kaugemale jõudnud, sest vastust pole. Kui kellegil on tutvuseid riigikontrollis võiks mõne kontakti jagada, see pole enam normaalne, kui räigelt seadust eiratakse riigiametis.

Rapla Tarbijate Ühistu detailplaneeringu kooskõlastus

Rapla Tarbijate Ühistu rajas 2018 sügisel Märjamaale uue Konsumi. Ja ta ei kurtnud, et tööjõud on probleem, vaid Eesti Vabariik on …

Maanteeamet esialgu kooskõlastas detailplaneeringu, ja eskiiside tasandil ja kõik justkui sujub.
Aga hiljem kui hakkab põhiprojekti tasandil asi töösse minema, siis justkui oleks tegemist täiesti uute lahendustega ja enam kooskõlastusi ei saa? Asjad venivad ja asjaajamine ei ole enam sugugi ettevõtjasõbralik.

Ettevõtja arvates Maanteeamet pidurdab ettevõtlust ja see ei ole normaalne. Ca 22 miljoni eurose käibega ja 200 töötajaga ettevõtet, kelle poed asuvad hajali ka maakohtades, ei tohiks “riik” nöökida!

Rahandusministeerium

EMTA diskrimineerib väike ja keskmise suurusega ettevõtete juhte

Eesti Maksu ja Tolliameti veebilehel on teade, et 2019. aasta 1. aprilliks peavad töötajate registris olema kõik kanded koos aadressi ja ametinimetusega. Logisin siis EMTA-sse sisse ja soovisin alustada enda, kes ma olen ettevõtte juht, registreeringu täiendamisega. Aadressiga ei olnud probleeme, kuid probleem tekkis ametinimetusega. Juhtide all on kirjas ainult Suurettevõtte juhid, Seadusandjad ja muud tippametnikud. Edasised juhid on kõik juba kitsamad tasemed, nagu turundusjuhid jne.

Ehk kõik väikeettevõtete ja ka keskmiste ettevõtete juhatajad peavad hakkama iga kord käsitsi täitma ametinimetusi ja lisaks kirjeldama oma tööd. Kui palju on samas Eestis suurettevõtjaid ja kui palju keskmisi ja väikesi ettevõtjaid? Olgu öeldud, et suurettevõtteid on Eestis statistikaameti möödunud aasta andmete alusel veidi üle 170, keskmisi ettevõtteid on veidi üle 1100 ja väikeettevõtteid veidi üle 80 000. Miks pole EMTA veebilehel juhtide all kirjas tavalist ettevõtte juhti?

Väikeettevõtjate murest seoses sõiduautode maksustamisega

Kirjutan väikeettevõtjate murest seoses sõiduautode maksustamisega.

Alates 01.01.2018 ei ole ettevõtjatel enam võimalik ettevõtte autoga tehtud erasõite ettevõttele kinni maksta. Maksta võib, aga see ei vabasta erisoodustusmaksude kohustusest!

Alates 01.01.2018 kehtiv ettevõtte sõiduautode erisoodustusmaksustamise kord ei ole kooskõlas erisoodustuse olemusega.

Erisoodustus eeldab rahaliselt mõõdetava hüve andmist.

· Auto erakasutamise v õ i m a l u s ei ole hüve.

· 10 km erasõitu kuus ei ole sama suur hüve kui 1500 km erasõite kuus.

· Kui sõitja erasõitude eest ettevõttele tasub, ei ole ta reaalselt hüve saanud.

Eriti valus on see mikro- ja väikeettevõtjatele, kelle pisike kasum muutus nn.automaksu (erisoodustusmaksud 100-150 eurot kuus, 1200 – 1800 eurot aastas) kui kulu lisandumisel kahjumiks. Mikro- ja väikeettevõtteid, kella majandustulemiks oli varem ca 1000 eurot aastas, on arvuliselt rohkem kui keegi arvata oskab.

Kahjum tähendab, et omakapital väheneb; osadel langeb see allapoole Äriseadustikus sätestatud taset. Väikeettevõtjad ei ole nii jõukad, et soetada kaks sõidukit – eravajadusteks ja ettevõtte vajadusteks.

Võib väita, et „poleks olnud tarvis sõidukit ettevõtte nimele soetada”. Paraku on ettevõtjad soetuse teinud siis, kui seadusemuudatus ei olnud ette teada.

Kui aastal 2018 ettevõtte sõiduk endale kui eraisikule müüa, kaasnevad sellega samuti täiendavad kulud, sh. sisendkäibemaksu ümberarvestus ja teatud juhtudel maksuintressid (ning maksuintressidelt veel omakorda ettevõtte tulumaks).

Riik, mis suurelt jaolt väikeettevõtjate maksurahal püsib, peaks siiski võimaldama väikeettevõtjate töö- ja pereelu ühildada. Ettevõtjatel võiks olla võimalik valida, kas maksta erasõidud ettevõttele kinni või tasuda erisoodustusmakse.

Seega võiks taastada võimaluse erasõitude eest ettevõttele tasuda (kas kindla kilomeetri hinnaga nagu varem, päevarendina turuhinnas või kilomeetri omahinnas).

Kui töötaja või juhatuse liige saab seoses töösuhtega rahaliselt mõõdetavat hüve mistahes kauba või teenuse vormis, kuid selle maksumuse ettevõttele hüvitab (kinni maksab), siis erisoodustust ei teki.

Täiesti ebaloogiline, et autosõit on erand!

Kaubik Saksamaal, aga mitte Eestis …

Soovisin osta 2014. aasta lõpus ökonoomsemat ja mahukamat sõidukit. Selleks valisin Volkswagen Tourani, mis sõidab surugaasil. Liising oleks olnud suurem, aga läbisõitu arvestades 25 000+km aastas oleks gaasiga sõites ennast ära tasunud. Muidugi arvestasin, et ettevõttele autot ostes saan käibemaksu tagastuse 20%.

Kui auto juba Eestis oli, sain teada, et on segadus arvele võtmisega, mis päädis müügimehe kirjaga „Täna on peaaegu selge, et Tourani meil ei lasta ühegi valemiga N1-sõidukiks registreerida ja see on pisut keeruliseks osutunud.”

Taustalooks jutustas müügimees (Tartu esindusest), kuidas ta pidas maanteeametiga vaidlusi Saksa tehase ja Tartu Ülikooli matemaatikute toel, et kas minule tellitud auto tagaluugi cm2 on ikkagi õigesti arvutatud, et seda saaks lugeda N1 autoks.

Nimelt hakkasid kehtima 2014. a detsembrist autode käibemaksu seaduse muudatused, ja olles sellest teadlik, sai tellitud väikseim kaubiku moodi auto, mis ettevõtte vajadusi rahuldaks, sest minu töökoja tooted on väiksed ja kerged ning peamine auto ostu eesmärk oli kokkuhoid kütuselt, ehk lihtsalt suuremat sõidukit ei olekski vaja läinud.

Kaubikut ma ei vajanud ja nii sõidangi maainimesena senini kõik oma ettevõtte sõidud eraomanduses oleva sõiduautoga.

Ülereguleerimine ja metsik bürokraatia alkoholiaktsiisiga

Alkoholiaktsiis ja selle deklareerimine. Väikeettevõte tegeleb toidulisandite (aroomid, toiduvärvid jms) müügiga, ja kuivõrd aroomid sisaldavad väikeses koguses alkoholi (mõni näiteks 1-2%), siis tuleb sellised tooted riiki sisse toomisel deklareerida vastavalt alkoholisisaldusega toodetena. Kuna minu tuttava ettevõtja väikeettevõttel puudub selleks inimressurss (tegu on väga ajamahuka bürokraatiaga), siis peab ta selle tegevuse klientidele „pähe määrima”, ehk alkoholi sisaldavad aroomid liiguvad kliendile otse tootjalt.

Väikeettevõtetest kondiitriärid jms ettevõtted aga pigem loobuvad rummiessentsi vms kasutamisest, sest ei suuda bürokraatiaga toime tulla.

Minule ja mainitud väikeettevõtjale teadaolevalt teised EL-i riigid ei käsitle neid tooteid alkohoolsete jookidena ega nõua deklareerimist.

Osaline maksuvabastus, lõputu segadus sõidukuludega

Kuigi töötaja sõidukulusid isikliku auto kasutamisel on võimalik hüvitada 335 euro eest kuus, kui ühistransport liikuda ei võimalda, st juhul, kui töötajal ei ole autot ja ma tahaks talle mingi omapoolse autoloksu anda, et ta tööle saaks, siis põhimõtteliselt ei ole võimalik selliselt kulult täismahus käibemaksutagastust saada. Ja hoidku jumal selle eest, kui ta sama autoga last lasteaeda sõidutab … Ehk võtku hommikul oma auto ja viigu laps lasteaeda ja siis mingu uuesti koju ja tulgu tööautoga tööle …

Hüvitist makstes maksan küll tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt, aga maksan kogu tema auto pidamiseks ja kütuseks kulunud käibemaksu kinni, seega maksuvabastus on minu jaoks tegelikult ikkagi osaline. Samas, kui Tallinnas ei pea keegi tasuta ühistranspordi puhul mingeid kaudseid makse maksma – ei bussi ülalpidamiselt ega bussi kütuselt. Ja mitte keegi ei pea pidama bussisõidupäevikut, mis maainimesele on auto puhul möödapääsmatu lisakohustus.

Kulu bürokraatia tootmiseks

Statistikaameti jaburad küsimustiku nõudmised, mida mina juba aastaid eiran, sest see eeldaks täiendava inimese palkamist ja ma ei näe ettevõtjana mitte ühtegi kompensatsioonimehhanismi – lihtsalt puhas kulu bürokraatia tootmiseks. Kusjuures enamik infost on riigile deklaratsioonides esitatud.

Riigihangete teema: Haldusreform tõrjub väikesed kõrvale

Juhin ettevõtet, mis tegeleb haljastuse ja heakorratöödega. Pärast haldusreformi, mille tulemusena liideti vallad linnaga või mõne suurema vallaga, tekksid väikeettevõtjale probleemid. Kui enne haldusreformi teostasime Tähtvere vallas heakorratöid lepingu alusel kuus aastat, siis pärast valla ühinemist Tartu linnaga, pidime hakkama osalema riigihangetel.

Hangetel osalesid ka suuremad firmad, mis lõi ebavõrdse seisu väikeettevõttetele, kuna suuremal firmal on võimalus mahu pealt teenida ja hinda alandata, neil on ressursi, mida väikeettevõttel ei ole. Küll aga on väikeettevõte kindel kohusetäitja ja ümbrikupalka ei maksa, maksab kõik riigimaksudki ilusti ära, kuid suuremates firmades käib maksudega sohimäng.
Minu arvamus on, et firmad, kelle põhitegevusala on ehitus, põllumajandus vmt, ei tohiks heakorrahangetes osaleda. Või saab jagada riihihanked osadeks, mis võimaldaks väikeettevõtjal osaleda. Kuidas seda lahendada?

Kõrgest rendihinnast põhjustatusd ettevõtluse lõpp maal

Riigi Kinnisvara AS tegi meie firmale ettepaneku rentida Jänedal ruumid suurusega 127 ruutmeetrit hinnaga 5,9 €/m2, mille sisse on arvestatud juba küll kõik kulud. “Probleem” on selles, et sama raha eest (ja ka odavamalt) saab pinna nii Tallinnas, Rakveres kui ka loomulikult mujal.
Tegemist on küll vara omaniku ehk Riigi Kinnisvara AS-i reaalsete kuludega, ja midagi pole sisuliselt ette heita, aga kuidagi väga hapu tundub see asi. Reaalsus on see, et tuleb kolida väiksele pinnale või Jänedalt ära. Kaotab Riigi Kinnisvara AS, kaotame meie. Pikas perspektiivis kõik Eesti kodanikud kaotavad, kuna tegemist on turutõrke piirkonnaga, ja ilmselt pole loota, et ruutmeetri hind odavamaks läheb.

See ei ole loomulikult mitte ainult meie firma probleem – see on üle riigi nii. Ilmselgelt pole mõtet maksumaksja raha hakata siin raiskama, et osa ruutmeetri hinnast kompenseerida. Samas, kui lahtilastud töötajad lähevad käsi pikalt nüüd toetust küsima, kas see on siis odavam?

Maksuamet aitab ettevõtjatel turul ausalt konkureerida!?

“Tere! Helistan Teile maksu-ja tolliametist, olen maksuaudiitor …. Kas ma räägin ettevõtte … juhatuse liikme …?”

“Tere. Jah, räägite.”

“Maksuametil on käimas suhtlus ettevõtjatega, et uurida, kuidas Teil läheb ja kuidas saaksime Teile kasulikud olla. Selleks puhuks sooviksime Teiega kohtuda. Pakun välja sellist kiiret aega nagu üle-ülehomme Tallinnas maksuameti kontoris.”

“Ma saan aru, et see on kohustuslik kohtumine?”

“Kohustuslik just ei ole …, aga soovituslik. Midagi kartma ei pea.”

“Vabandust, aga mulle ei sobi see aeg, kuna ma ei ole sel ajal Tallinnas, ja tulen alles suve lõpul tagasi.”

“Aga Teie ettevõtte aadress on ikka Tallinn?”

“Jah, aga teen suvel tööd linnast väljas.”

“Selge. Helistan Teile septembri algul üle.”

—————————————————————-

“Tere! Olen maksuameti audiitor …. Lubasin Teile sepetembri algul üle helistada, et kohtumine kokku leppida, et rääkida, kuidas Teil läheb ja rääkida töötasudest. Kas Teile ülehomme sobiks, näiteks kell …?”

“Sobib.”

“Väga kena. Vahest olete juba kuulnudki, mida need vestlused endast kujutavad. Midagi kartma ei pea.”

—————————————————————-

Maksuametniku e-kiri pärast kohtumist ettevõtjaga:

“Kuupäeval …. vestlesime Teiega … OÜ töötasudest.

Meie kohtumise eesmärgiks oli soov olla toeks Teile, et saaksite turul konkureerida ausalt. Seepärast pöörame sellest aastast rohkem tähelepanu ümbrikupalkadele. Oleme kasutusele võtnud uued viisid tööjõumaksudest hoidumise vähendamiseks. Ühe meetmena viime läbi vestlusi maksuhalduri ruumides, kus räägime lähemalt ettevõtte käekäigust ja tema töötajatele tehtud väljamaksetest.

…. OÜ sattus meie valimisse, kuna teie äriühingu keskmine töötasu on oluliselt madalam võrreldes teiste samas piirkonnas ja sektoris tegutsevate ettevõtetega. Vastavalt äriregistrile, on Teie tegevusalaks …, mis üldisemalt liigitub kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonda.

Teie ettevõtte viimase 6 kuu keskmine töötasu väljamakse täistööajaga töötajate puhul oli 540€, valdkonna keskmine töötasu väljamakse oli aga 2175€. Üldisemaid andmeid keskmiste töötasude kohta vastavalt tegevusvaldkonnale, saate vaadata meie kodulehel avaldatud statistika alt https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/avaandmed-maksulaekumine-statistika/ettevotluse-statistika-kohalike. Siinkohal toodud tabelit vaatasime koos ka maksuametis ja seal oli Teie tegevusvaldkonna keskmine väljamakse 1725€.

Te nõustusite, et meie poolt väljatoodud tegevusvaldkonna keskmised töötasu väljamakse summad on reaalsed. Samas rääkisite, et kuna Teie äriühing on veel suhteliselt noor (asutatud 2018 juulis), siis ei ole Teil veel ka nii suurt kliendibaasi, mis võimaldaks valdkonna keskmist palka maksta. Tõite välja, et Teie kuu keskmine käive on 1000-1200€, millest keskmist palka maksta on väga keeruline. Ütlesite, et sel aastal Te kindlasti oma töötasu tõsta ei saa ja ei ole ka kindel, kas järgmisel aastal on võimalik palka tõsta.

Lisan siia viite meie uuele teenusele, maksukäitumise hinnangute e-teenus, mis hakkab toimima oktoobrist 2019, millest me ka põgusalt vestlesime https://www.emta.ee/et/maksukaitumise-hinnangud.

Tänan Teid meie vestlusel osalemise eest!”

Keskkonnaministeeirum

Radooni määrus- musternäidis mõjuhindamise puudumisest VKE-dele

EVEA suhtles 2018. a sügisel huvigruppe kaasamata vastuvõetud ebaõiglasest raadoni määrusest keskkonnaministeeriumiga, tegi omad ettepanekud ja tõi põhjendused määruse muutmiseks, kuid kahjuks ei võetud neid kuulda. EVEA väljastas ka sellekohase pressiteate (https://evea.ee/pressiteade-evea-soovib-radooni-maaruse-tuhistamist/) ja meedias ilmus kaks artiklit selle kohta, mida saate lugeda allpool.

a) Radooni mõõtku ruumide omanik https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/10/05/annika-kuudorf-radooni-mootku-ruumide-omanik

Riik on ilmselgelt ülekohtune tööandjate suhtes, kelle tööruumid asuvad Eesti piirkondades, kus maapõuest eraldub radooni, pannes neile kaela suure halduskoormuse, kirjutab väikeettevõtja ja töötervishoiuarst Annika Küüdorf.

Sellel suvel kehtestas keskkonnaminister määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, mis on jäänud Riigikogu valimiste eelsel perioodil kahetsusväärsel kombel avalikkuse diskussioonist täiesti välja.

Leian, et määruses toodud sihtgrupp – tööandjad, kellele on pandud radooni viitetaseme tagamise kohustus tööruumides, on täiesti vale. Tööandja, kes väga sageli on ruumide rentnik, ei saa parata, et tema ruumid asuvad piirkonnas, kus võib olla radooni eraldumise tase maapõuest suurem. Tööandjad enamjaolt rendivad ruume ehitise omanikult, kes peaks olema kohustatud tegema mõõtmised ja tagama rentnikule radoonivaba keskkonna.

Riik karistab lisakohustusega tööandjad, kellest 98% on väikesed ettevõtted. Lisaks peab tööandja, olenemata sellest, kas ta on pinna omanik või mitte, tegema oma ruumides remondi, et radoon ei imbuks tema ruumidesse. Ehitise omanikule sellist kohustust ei panda. Tegelikult peaks ehitise rajaja juba üle andma ehitise selliselt, et oleks välistatud radooni sattumine maapõuest ruumidesse.

Radoon ei tekita organismi kahjustusi mõne kuu ega aastaga, tervisekahjustuste tekkimiseks peab kiirguskoormus kestma aastakümneid. Töötaja tööhõivatus ühes ettevõttes on keskmiselt viis aastat. Seega süüdistada tööandjat, et tema ruumides töötamisel tekib näiteks kontoritöötajal radoonist tingitud kopsuvähk, on tegelikult põhjendamatu.

Tavaliselt inimesed elavad samas piirkonnas, kus nad ka töötavad. Seega pigem on tõenäoline, et nad saavad radoonikahjustuse oma kodukeskkonnast. Statistiliselt pole tõendatud, et töötajad saavad tööajal nii suure radoonikoormuse, et nad haigestuvad kiirgusest tingitud haigustesse. Tööaeg on tavaliselt üks kolmandik ööpäevast.

Ei kahtlegi, et Eestis on piirkondi ja halvasti ehitatud ehitisi, kus võib radoonitase olle kordadest normist kõrgem, kuid sellepärast ei saa karistada tööandjat. Praegune määrus näitab, et riik püüab teenida raha akrediteeritud laborite omanikele ja ka riigiasutustele nagu ülikoolidele, terviseametile, kes omavad selliseid laboreid. Ja raha võetakse niigi liigmaksustatud tööandjalt.

Veelkord, miks peavad tööandjad kinni maksma hoone ehitusvead? Ehitaja peab tagama hoone õige ehituse ja ehitise omanik rentnikule normipärase radoonitasemega ruumid. Leian, et see määrus tuleks koheselt võtta uuesti arutamisele kõigi osapooltega, keda määrus puudutab.

b) Ettevõtjad, põgenege aegsasti esimestelt korrustelt! Riik lajatab maksumalakaga. https://arvamus.postimees.ee/6440444/annika-kuudorf-ettevotjad-pogenege-aegsasti-esimestelt-korrustelt-sest-riik-lajatab-tugeva-malakaga

Augusti alguses jõustus keskkonnaministri määrus, mille kohaselt peavad tööandjad hakkama uuest aastast tegema oma ruumides radooniseiret ja vajadusel rakendama meetmeid liiga kõrge radoonitaseme vältimiseks ruumides.

Nimetatud määruse koostamisel ega eelnõu kooskõlastamisel ei kaasanud keskkonnaministeerium EVEAt (Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni), mille kohta tegi EVEA ministrile septembri lõpus ka selgitustaotluse ja omad ettepanekud, kuid kahetsusväärsel kombel nentis ministeerium vastuses EVEA-le, et nende hinnangul pole täna võimalik enam midagi muuta.

Enamik määrusest puudutatud tööandjaid on väike– ja keskmise suurusega ettevõtted. Leiame, et sedavõrd suurt hulka Eesti ettevõtteid, eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid puudutavate regulatsioonide kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada EVEA seisukohtadega. Seda põhjusel, et radoonimäärus toob ettevõtetele kaasa olulise halduskoormuse ja arvestatava rahalise kulu.

Keskkonnaministeeriumi vastuses EVEA-le tuuakse välja põhjused, miks on radooni seire vajalik. Samuti selgitatakse, et inimeste kaitse radooni kahjustava mõju eest on vajalik. Kirjeldatakse ka enne määruse jõustumist tehtud uuringuid.

Kahjuks ei selgu ministeeriumi vastusest, miks peavad selle seire ja radoonikaitse kinni maksma tööandjad, ja milliseid alternatiivseid eesmärke (projekteerimis- ja ehitusnormide muutmine vms) kaaluti. Vastusest ei selgu ka, kas tehti arvutused, kui palju läheb keskmiselt maksma ühele tööandjale (kehtima hakkava määruse puhul) radooni mõõtmine ja radooni kaitsemeetmete rakendamine ning töötajate tervisekontrolliga -ja kaotatud tööajaga seotud kulud.

Oleme nõus, et kõrge riskiga piirkondades tuleb uute hoonete ehitamisel ja kasutatavates hoonetes jooksvalt teha radooni osas järelevalvet. Samas on EVEA seisukohal, et määruse sihtgrupp on vale – tööandja ei saa ega pea selle teemaga tegelema. Tegelikult ei peaks ka hoonete omanikud sellega tegelema tagantjärele, vaid radooniriski maandamist tuleb alustada juba hoonete projekteerimisel ning selle teemaga tuleb sisuliselt tegeleda ehitamisel.

EVEA rõhutab, et määruse väljatöötamisel jäeti kaasamata kõige olulisemad huvigrupid – väike ja keskmise suurusega ettevõtted, kes ongi enamasti 0 ja I korruse äripindade üürnikeks. Seega just kauplused, laod, töökojad, juuksuri-iluteenindussalongid, väikesed kontorid, aga ka meditsiiniasutused üürivad ehitiste omanikelt nendel korrustel ruume. Kindlasti ei ole hoonete omanike huvides, et täiendava halduskoormuse tõttu hakkaksid need samad üürnikud üürilepingutest loobuma.

Arvame, et kui praegu väikeettevõtjaist tööandjad oma kulusid ja võimalikku vastutust radoonimäärusest tulevate kohustuste täitmatajätmise korral hindaksid, siis lihtsam oleks neil aegsasti leida uued ruumid kõrgematel korrustel.
Ning, kes alles kavandab äripindade üürimist või ettevõtte tegevuse laiendamist, peaks kindlasti üle vaatama radooniriski leviala kaardi (https://www.envir.ee/sites/default/files/radoonikaart.pdf). Peale seda juba otsustama, millised täiendavad kulud talle lisanduvad muudele ettevõtluskuludele.

EVEA leiab, et radoonitaseme seire kulud ja võimaliku ümberehitamise kulud peab kandma ehitise omanik. Selleks aga, et omanik saaks neid kulusid kavandada ja ohjata, on vaja sellega tegeleda juba projekteerimisfaasis. Kindlasti tuleb muuta ära määruse sihtgrupp, kuna tööandjatele määrusega pandud kohustused ei ole mõistlikud.

Tööandja peab töötervishoiu– ja tööohutuse seaduse kohaselt tagama töötajatele ohutu töökeskkonna, kuid antud olukorras ei ole tööandjale pandud kohustused proportsionaalsed. Radoon ei ole tööandja tegevusest tingitud ohutegur ega ka tööprotsessiga kaasnev ohutegur töökeskkonnas.

Tekib küsimus, kas „radoonimäärusega” võrdsustatakse suur hulk töötajaid kiirgustöötajatega? Kiirgustöötajatele on teatavasti vajalik kutsekiirituse dooside seire ning A-kategooria kiirgustöötajatele tavapärasest sagedasem tervisekontroll. Radoonimääruses sätestatud tööajapiiranguid ei näe täna kehtivad õigusnormid aga ette isegi A-kategooria (kõrgendatud kiirgusohuga) kiirgustöötajatele. Küll aga peavad seda hakkama rakendama väikeettevõtjad, kes üürivad pindu 0 ja I korrusel ministeeriumi suva järgi määratud kõrgendatud radooniohuga piirkondades.

Prügifirmade kartell ja terror

Prügimajandus on ühe väikeettevõtja jaoks kui õudusunenägu. Prügifirma kurnab väikest toitlustus- ja majutusettevõtjat paindumatu prügiveograafiku ning aastaringsete maksetega, mis sest, et vajadus jäätmeveoteenuse järele on hooajaline ja kõigest 3-4 kuud aastas.

Suvi on tihe, ent talvel on praktiliselt olematu vajadus jäätmeveo järele. Needsamad ettevõtted maadlevad iga jumala aasta prügifirmadega, et mitte alluda nende terrorile ja mitte maksta teenuse eest aastaringselt ning mitte leppida pealesurutud ebamõistlikult hõreda veograafikuga, mis sunnib teenindudpunktides prügi ladustama koos kõige kaasnevaga.

Iga Eestimaa väikemajutusettevõtja ilmselt nõustub minuga, et prügifirmad teevad omalt poolt kõik, et prügiveoteenus oleks kliendi jaoks võimalikult ebamugav (vedaja jaoks mugav) ning teenuse eest küsitakse tasu ka siis, kui prügiveo järele nõudlus ja vajadus puudub. Seega, prügifirmade teenitud kasum on pehmelt öeldes üles ehitatud pettusele, tühisõitudele, väljapetetud lisavedudele ja väga halvale teenusele, sest prügiveograafikud on sobilikud vaid veofirmale endale, mitte kliendile, lisaks muidugi juba nimetatud aastaringsed lepingud, mida tellija ei vaja.

Usun, et kui teha üleskutse ja küsida majutusettevõtjatelt, milliseid probleeme on neil prügimajandusega, siis ilmselt on sarnane tagasiside üüratu ja kaebused lõpmatud.

Prügimajanduse maffiast

A. J. Rahastamise ja Turismi OÜ-l on Harku vallas majutusettevõte, milles toimub majandustegevus AINULT SUVITI. Juba mitmendat aastat tuleb aga Harku vallavalitsusele esitada sügise saabumisel Eesti Energia elektritarbimise väljavõte, et peatada prügiveo leping, vastasel juhul tuleb prügivedajalt arve olematu teenuse eest kogu ülejäänud perioodi. Selline tunne on, et kui Itaalias tegeleb prügimajandusega maffia, siis on ka Eestis midagi analoogset, mida võiks nimetada sõpruskonna toiduahelaks. ENSV-s tuli aeg-ajalt tõestada, st sa pole kaamel, ent sama tendents ruulib ka Eesti Vabariigis rohkem kui veerand sajandit pärast taasiseseisvumist.

Sotsiaalministeerium

Ebaproportsionaalne ja ebainimlik tööinspektsioon

Paar kuud tagasi sai ühe Eesti väikelinna LASTETEATER, mis tegutseb MTÜ-na ja kus on üks täiskohaga töötaja, üks osakoormusega kodukontoris töötav inimene ja mõned vabatahtlikud aktivistid, tööinspektsioonilt karmi korralduse. Viia läbi ja vormistada töökeskkonna riskianalüüs, koostada ohutusjuhend autojuhtimise, kuvariga töötamise, redelil töötamise jms kohta. Lisaks koolitada ja määrata töökeskkonna spetsialist ja esmaabiandja. Hallo?!

No comments, tööinspektsioon

Umbes aasta tagasi sai Lõuna-Eestis asuv kalakasvatusettevõte, kus tegutsevad juhatuse liige ja üks osakoormusega kalamüüja, tööinspektsioonilt korralduse määrata esmaabiandja ning sellest vastavalt töötajat teavitada. Tööandja kleepis Põlvas asuva müügipunkti seinale küll enda nime, olles koolitatud esmaabiandja, aga kirjutas, et vajadusel peaks töötaja helistama numbrile 112, kuna kiosk asub Põlva linnas, aga tööandja on 25 km eemal kalakasvatuses.

Inspektor ei saanud sellega nõustuda ja nõudis, et tööandja paneks kioski seinale oma telefoninumbri, sest õigusnorm kohustab tööandjat TEAVITAMA TÖÖTAJAT ESMAABIANDJA KONTAKTTELEFONIST!

Pöördumine tööinspektsiooni juhtkonna poole lõppes sellega, et peadirektori asetäitja saatis vastuse, milles ütles, et midagi pole teha, sest norm on täitmiseks ja et seega tuleb piisaval hulgal töötajaid palgata, ehk üks töötaja esmaabiandjana tuleb lisaks palgale võtta …?

Jabur ja kehtivuse kaotav vorminõue

Augustis käisin ühes väikeettevõttes, kus tööinspektsiooni ametnik nõuab töötajate iseseisvale tööle lubamise registreerimist. Olgu märgitud, et need samad töötajad töötavad juba aastaid selles firmas. Täna on tõepoolest olemas õigusnorm, mis seda nõuab, kuid nimetatud normi sisutuse ja absurdsuse tõttu on seadusandja võtnud vastu muudatuse, mis jõustub 01.01.2019. Mõttetu on väike-ettevõtjal täna kulutada ressurssi tegevustele, mis on jaburad ja mõne kuu pärast kaotavad kehtivuse!

57 senti haigushüvitist …

Avastasin huvitava ebakõla ja minu arvates ka probleemi ravikindlustuse seaduses. Probleem puudutab just ettevõtjaid ja ettevõtte juhatuse liikmeid. Kirjeldan lühidalt, kuidas selle avastasin. Võtsin 2012. ja 2013. aasta vabaks ja olin lapsega kodus. Kasutasin isapuhkuse võimalusi täies mahus, peale vanemapalga lõppemist tööl ei käinud. 2013. aastal kutsuti mind nädalaks reservõppe kogunemisele, kuigi oleksin võinud öelda, et olen lastega kodune, läksin siiski.

2014. aastast olen palgalisena oma kahe ettevõtte juhatuse liige. Augustis oli plaaniline operatsioon ja sellega seoses tekkis 10-päevane haigusleht. Nagu teada, hüvitab haigekassa 10 päevast ainult kaks. Kuigi kaalusin, kas tasub üldse haiguslehte võtta, siis otsustasin selle siiski võtta. Maksan sotsiaalmaksu kahest ettevõttest ja arvasin, et midagi ikka tagasi saab, kuigi 2013. aastal mul sissetulekuid ei olnud. Arvasin, et makstakse miinimumpalga järgi. Ja nüüd selgus huvitav asjaolu, kui minu kontole laekus 57 senti haigushüvitist.

Seega, juhatuse liikmetele ja käsundus- või muu lepingu alusel töötavatele isikutele ei ole mingit miinimumi. Kui inimene on saanud sissetulekut, siis jagatakse see 365 päeva peale ja arvestatakse selle järgi päevatulu. Ehk minu puhul oli nii, et kaitsevägi maksis mulle umbes 185 eurot ja selle alusel arvestati päevapalk. Minu arvates on tegu rumalusega ja seadust peaks muutma nii, et ka teiste lepingute puhul võetakse aluseks sotsiaalmaksu miinimum. Poleks ma reservõppustele läinud, ei oleks ka sissetulekut olnud, ja oleksin saanud 320-eurose kuutasu alusel arvestatud summalt haigusrahasid.
Kui juhatuse liige võib samal ajal ja samas ettevõttes olla ka töölepingu alusel töötav isik, siis kas on juriidiliselt korrektne, kui ma teen endaga töölepingu kuupalgaga 1 euro ning maksan 1 euro pealt sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu?

Ehk, kui peaksin sellel aastal haigeks jääma või on vaja haige lapsega koju jääda, siis arvestaks riik haigusraha miinimumpalga järgi. Lihtsalt närvi ajab! Kui riik nii inimesi narrib, siis narrin 1-eurose palgaga vastu.

Laiemalt võttes ei laiene hetkeseisuga ettevõtete juhtorganite liikmetele mingeid sotsiaalseid garantiisid, sõltumata sellest, kas nad on maksnud sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu.

Ettevõtjaks hakkamist ja olemist ei oleks vaja karistada igal võimalikul moel!

Joogivee süvaanalüüsi kohustusest

Saadan omapoolse probleemikirjelduse seoses joogivee süvaanalüüsi teostamise kohustusega puur- ja salvkaevu omavatele ettevõtjatele maapiirkondades.

Veeseaduse § 132. Joogivee käitleja ülesanded lg 1 ütleb:
(1) Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijale või teisele ettevõtjale, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Joogivee käitlejaks ei loeta individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, kes võtab vett keskmiselt vähem kui 10 m3 ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest.

Tulenevalt sätte viimasest lausest nõuab Terviseamet jõuliselt ettevõtetelt, kes ammutavad tarbitava vee oma puur- ja/või salvkaevust, kallite süvaveeproovide tegemist, sõltumata tarbitava vee kogusest. Valdavalt kuuluvad sellesse ringi maapiirkonnas tegutsevad põllumajandus- ja toidutootjad ning maaturismiettevõtted, kellede puhul nimetatud majandustegevus on väikesemahuline, sageli ka sessoonne, kuid aitab neil piirkonnas mingilgi määral tööhõivet säilitada.

Eeltoodule toetudes on minu küsimus järgmine: Kui rahvatervise seisukohast on eeltoodud Veeseaduse sättes fikseeritud tarbitav vee maht (vähem kui 10m3 ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks) aktsepteeritav, siis mille poolest muudab samas mahus vee tarbimine ettevõtluse lisandumisel tarbimise ohtlikumaks (regulaarseid joogivee analüüse teostavad eelmainitud ettevõtted ju kestvalt)?

Piltlikult öeldes – kui maainimene, kes ei ole ettevõtja, kutsub oma õuele külalisi kuni 50 ja nad tarbivad seejuures puur- või salvkaevu vett mahus kuni 10 m3 ööpäevas, söödab-joodab neid, majutab enda juures, aga tulu sellest ei teeni, siis on kõik justkui korras. Rahva tervis ei ole ohus, vähemalt Veeseaduse mõttes?! Kohe aga, kui selline tegevus sama veetarbimise mahu juures moodustab majandustegevuse, tekib veetarbijatele oht ning sekkuma peab Terviseamet, nõudes kallite veeproovide tegemist. Mis võiks küll olla sellise maal tegutsevate mikro- ja väikeettevõtjate erilise kohtlemise põhjused?

Vabandan mõningase viivituse pärast info edastamisel! Pidasin seda samas oluliseks, sest probleem on valdav ja ettevõtted on saanud kohustuse ka digiallkirjastada vastavad dokumendid (ehk kinnitame kohustuse võtmist ja vastutuse kandmist) ning lisaks enesekontrolliplaanile (milles sisaldub ka joogivee kasutamine, puur/salvkaevu info ja laboritulemised igaaastaselt) saanud ka kohustuse eraldi joogivee kontrollikava koostamiseks perioodiks 2018 – 2022.a. Panen manusesse ka näidise enda ettevõtte kohta (vajadusel saate EVEAst). Olen nii maaturismi- kui põllumajandusettevõtja Lääne-Saaremaalt.

Siseministeerium

Majutusasutus päästeameti meelevallas

Päästeamet kooskõlastab majutusasutuseks loodud hoone kasutusloa. Mõni aeg hiljem keelab seesama päästeamet järelevalvet teostava agara ametnik-inspektori isikus seda hoonet kasutada, sest ametniku suur ego on saanud haavata. Nimelt kõigile euronõuetele vastav ja sertifitseeritud Saksa lükanduks (mis muuhulgas avaneb näpuliigutusega) käib oma lihtsusega inspektori oskustest üle. See ajab ambitsioonika noorsandi lõplikult endast välja. Kättemaks on karm – ettekirjutus koos kohese sunnirahaga ning sellest tulenev majutusasutuse sulgemine.

Edasised variandid: kas võtta ette suuremat sorti ümberehitus koos kogu klaasseinaga ja leppida kõigega mida ametnik nõuab, mida enamik väikeettevõtjatest ju ka teeb, mis seal ikka, maksame ära, kannatame ära, või seista oma õiguste eest, esitada vaie ja vajadusel pöörduda kohtusse.

Tulemuseks on tegelikult see, et eelmise aasta septembris alguse saanud saaga pole tänaseni lahendust leidnud ning majutusasutus on ligi aasta suletud, sh kogu tänavuse imelise suve. Sellega seoses tekib õigustatud küsimus: kes korvab kahju ja saamata jäänud tulu? Ametnike omavoli sellisel kujul lämmatab kõik ettevõtjad. Esmalt muidugi väikesed, ja need, kelle äri on nagunii hooajaline.

Tulekustutite survekontroll

Tooks välja sellise asja nagu tulekustutite survekontrolli nõue iga 10 aasta järel. See on kallim kui uue kustuti ostmine. Kui kustutit on peetud sisetingimustes ja selle pealispind pole kahjustunud, siis on tegu mõttetu kuluga ja see ainult toidab uute kustutite müüki.

KOV reklaamimaksudest

Tahtsime oma nurga taga asuvale firmale reklaami teha ja paigaldasime reklaamsildi koos kontaktandmetega enda hoovi sissesõidule. Järgmine hetk nõuti meilt 200 eurot kuus reklaamimaksu.

Eemaldasime sildi ja asendasime selle reklaamkirjadega kaubikuga. Samuti eemaldasime kontaktandmed, mille asemele lisasime noole. Jällegi nõuti reklaamimaksu, kuid seekord juba mitmekordset, sest kaubikul oli suunav nool.

Alustavale ettevõttele võiks kehtida reklaamimaksu soodustus, sest ilma reklaamita pole kliente, ilma klientideta pole raha ja ilma rahata ei saa palgata töötajaid.

Järgmine on EAS, kelle sünnitatavate firmadega me ei suutnud konkureerida ja otstarbekam oli tegevusala vahetada.

Ma maksan makse, et riik saaks selle konkurentidele jagada? Maksukoormus ja maksude laiali jagamine ei ole kindlasti paigas!

Maaeluministeerium

Hobiaednikele mõeldud väetiste riigilõivud tõuseksid 1000 korda!

EVEA osales 2018. a hilissügisel 639 SE „Väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus” aruteludel. Tänu ühele EVEA liikmest väetise väikekäitlejale, kes sai juhuslikult avalikest allikatest teada, et taoline eelnõu on väljatöötamisel, pöördus murega EVEA poole. Algsetl oli plaanis tõsta väetise väikekäitlejatele, näiteks hobiaednikele väetiste riigilõivusid kuni 1400 korda! Kuigi lõppkokkuvõttes võeti vaid osaliselt EVEA ettepanekuid kuulda,, ja mitmed probleemid jäid lahendusteta, millest saate lugeda allpool olevast kahest pressiteatest. Seadus jõustus 2019. a veebruaris.

Järgneb esimene EVEA pressiteade:

EVEA kaitseb väikseid väetisekäitlejaid hüppelise riigilõivu tõusu eest https://evea.ee/pressiteade-evea-kaitseb-vaikseid-vaetisekaitlejaid-huppelise-riigiloivu-tousu-eest/

EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) sekkumise tulemusena läks väetiste riigilõivu eelnõu remonti, sest praegusel juhul teeksid hobiaednikele mõeldud väetiste riigilõivud hirmsa hüppe, ehk kasvaksid kuni 1000 korda!

Nimelt suurendaks kavandatav väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muudatus väikeste väetisekäitlejate maksukoormust kordades, samal ajal, kui suurte väetisekäitlejate maksukoormus väheneks. Näiteks hakkaks tuhandeid tonne aastas üht väetist käitlev ettevõte maksma sama palju kui hobiaednikele 100 kg aastas turustav väetise käitleja, ehk 65 eurot iga registrisse kantud väetise eest! Sellise ettevõtjate ebavõrdse kohtlemisega ei saa EVEA nõustuda ning soovib vastava seaduse eelnõu tagasivõtmist või olulist muutmist.

9. oktoobril Riigikogu maaelukomisjoni istungil, kus osales ka EVEA volikogu liige Ille Nakurt-Murumaa ja vastava valdkonna liikmesettevõtete esindajad, nõustuti, et Maaeluministeerium peab eelnõud täiendama, kuna EVEA tõstatatud probleemid on ka komisjoni arvates olulised ja vajavad lahendamist. Maaeluministeeriumile tehti ülesandeks konsulteerida eelnõu täiendamise käigus huvitatud osapooltega, sh ka EVEAga, ning arvestada muudatuste tegemisel väikekäitlejate õigustatud huvidega.

EVEA on seisukohal, et nimetatud eelnõul on tugev negatiivne mõju väikese ja keskmise suurusega väetiste käitlejatele (umbes 100 ettevõttele) ning selle vastuvõtmine tooks kaasa ebaproportsionaalselt suured täiendavad rahalised kohustused seoses väikepakendites ja väikestes kogustes turustatavate väetiste registreerimisega väetiseregistris.

„Meie infomatsiooni kohaselt, mida oleme kogunud vastava valdkonna väikeettevõtjatelt, kasvavad plaanitava seaduse muudatuse tulemusena nende riigilõivud jaepakendites müüdavatelt väetistelt 400 kuni 1400 korda,“ toonitas EVEA asepresident, ManNet Partners Baltics OÜ juhatuse liige Marina Kaas. „Sellised hüppelised riigilõivude tõstmised on vastuvõetamatud ning vastuolus riigilõivude kulupõhisuse põhimõttega,“ lisas ta.

EVEA leiab, et eelnõu ja seletuskiri sisaldavad palju vastuolulisi väiteid ning uuenduse väidetav lihtsustamise eesmärk ei kompenseeri sellest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Eelnõu seletuskirjas väidetakse, et „Nimetusepõhise ühetaolise riigilõivumäära kehtestamisega ei planeerita riigilõivu laekumise suurenemist riigieelarvesse.“ Tegelikult tuuakse kohe samas lõigus muudatuse põhjenduseks vajadust katta lõivude menetlusega seotud kulud, mille osas oli senise korra järgi tulude alalaekumine umbes 33% (2016. a andmetel 25 885 eurot). Lisaks laiendatakse eelnõuga registreerimisekohustust „EÜ VÄETIS” märgistusega väetistele, mis selgelt suurendab oluliselt riigilõivude laekumist.

„Loogiline oleks eeldada, et muudatuse tulemusena tõuseksid riigilõivud ühtlaselt ja proportsionaalselt kõigile turuosalistele ning see tõus ei ületaks menetluskulude prognoositud puudujääki (tõenäoliselt 33-35%). Praeguse redaktsiooni jõustumisel aga maksaksid kogu puuduoleva summa vaid väikekäitlejad ning lisaks maksaksid nad kinni ka lõivukohustuse summaarse alanemise suurkäitlejatele, kelle kogused on suured, kuid nomenklatuur kitsas,“ tõi Kaas esile.

EVEA usub, et see ei olnud eelnõu autorite tegelik kavatsus, kuna see oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja euroopaliku ettevõtluspoliitika alustega, mis eeldavad väikeettevõtete huvidega arvestamist („Think Small First“ – põhimõte).

EVEA rõhutab, et registripidaja halduskulude vähendamine on võimalik läbi tööviljakuse tõusu või protsesside automatiseerimise.

EVEA leiab, et lisaks ebaproportsionaalsele VKE-de rahalisele koormamisele, on eelnõul selge negatiivne keskkonnamõju, kuna kavandatav uus süsteem soosib suurtes kogustes samanimeliste väetiste käitlejaid, ehk ettevõtteid, kelle tegevusest tulenev keskkonda potentsiaalselt saastav mõju on suur. Ka see ei ole loodetavasti eelnõu autorite ega seadusandja tegelik kavatsus.

EVEA ettepanekute kohaselt tuleks kehtestada mitte nimetusepõhine vaid liigipõhine süsteem kombineerituna kogusepõhise süsteemiga ning määratleda väikepakendi ja suurpakendi mõisted.

Lisaks märgib EVEA, et muudatuste plaanitav jõustumine alates 01.01.2019 ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Ettevõtjatele tuleb anda piisavalt aega tutvuda ja kohaneda uue õigusnormiga, eriti kui sellega kaasneb nende kulude oluline kasv.

Järgneb teine pressiteade vahetult enne seaduse eelnõu vastuvõtmist:

Väetiste riigilõivu eelnõu tuleb menetlusest tagasi võtta!
Vt https://evea.ee/pressiteade-vaetiste-riigiloivu-eelnou-tuleb-menetlusest-tagasi-votta/

EVEA sekkumise tulemusena läinud aasta oktoobris ministeeriumisse remonti saadetud väetiste riigilõivu eelnõu lõpphääletusele saatmine on ilmselgelt ennatlik, kuna eelnõu kosmeetilised parandused ei likvideeri turuosaliste ebavõrdset kohtlemist ning ei too kaasa turgu korrastavat mõju.

„Tõenäoliselt on eelnõuga kiirustamine ajendatud Riigikogu käesoleva koosseisu volituste peatsest lõppemisest. Teatavasti kukuvad pooleliolevad eelnõud menetlusest välja,“ kommenteeris EVEA volikogu liige ja jurist-töökeskkonna konsultant Ille Nakurt-Murumaa eelnõuga kiirustamise põhjuseid.

Nakurt-Murumaa sõnul muudab 12. veebruaril lõpphääletusele minev eelnõu vaid riigilõivumäärasid, kuid mingit tõhusamat järelevalvet või turgu korrastavat mõju selle vastuvõtmisega ei kaasne. „Selline olukord on aga ilmselgelt kahjulik just turul tegutsevatele väikestele tegijatele,“ toonitas ta.

Tänaseks on Nakurt-Murumaa sõnul ilmne, et enamikku 9. jaanuari arutelul tehtud ettepanekuid ministeerium eelnõu muudatuste tegemisel sisuliselt ei arvestanud. „EVEA tõstatatud probleemidest on tänases eelnõus, mis komisjoni poolt saadetud lõpphääletusele, arvestatud vaid riigilõivu diferentseerimise vajadust, kuid teised sisulised teemad on jäänud täielikult käsitlemata,“ rääkis ta.

EVEA teeb veelkord ettepaneku kaaluda väetise- ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlusest tagasivõtmist ning uue eelnõu koostamisel kõikide huvigruppide õigeaegset kaasamist selleks, et vältida majanduskeskkonna kahjustamist ja turuosaliste ebavõrdset kohtlemist.

EVEA on veendunud, et selliseid probleeme aitaks vältida „VKE testi“ kohustuslik rakendamine kõikide uute või muudetavate õigusaktide mõju hindamiseks väikestele ja keskmistele ettevõtetele. VKE Testi kohta täpsemalt: https://evea.ee/vke-test/

TAUST

Nimelt on Riigikogu menetluses juba alates 2018. aasta algusest eelnõu 639 SE „Väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus“.

Läinud aasta kevadel sai EVEA oma liikmetelt infot, et eelnõu vastuvõtmine avaldaks tõsiselt kahjulikku mõju selles majandusvaldkonnas tegutsevatele väikestele ja keskmistele ettevõtetele.

Tänu EVEA sekkumisele tegi Riigikogu maaelukomisjon mullu oktoobris toimunud istungil maaeluministeeriumile ettepaneku eelnõu muutmiseks ja muudatuste läbiarutamiseks puudutatud isikutega.

Maaeluministeerium ja põllumajandusamet korraldasid tänavu 9. jaanuaril arutelu, kus selgus, et kõnealune eelnõu ei täida seatud eesmärke. Eelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et eelnõu esmane eesmärk on tagada tõhus järelevalve väetiseturul toimuva üle.

Põllumees ja mullaproov

Mahe- ja keskkonnasõbraliku majandamisega tegelev põllumees peab PRIA põldude lupjamise toetuse saamiseks iga viie aasta tagant mullaproovi võtma. Kui haritava maa kogupind on üle 10 ha, siis peab laskma võtta proovi akrediteeritud proovivõtjal.
Proovivõtjaks saab, kui läbida mingid kursused, mis on sisult nii lihtsad, et normaalse IQ-ga inimene teeb selle proovivõtmise juhendi järgi ära. Aga kursused maksavad, ja mitte vähe.
Samas diplomeeritud (ülikooliharidusega) keemik, kes diplomist lähtuvalt peab suutma võtta ükskõik millist proovi ükskõik kust, seda teha ei tohi, sest mingi bürokraat ei luba! Olgu veel öeldud, et Eesti seadus puutuhka põllule lubab, aga metsa ei luba. Soomes lubab mõlemasse kohta.

Veterinaar-ja Toiduameti kontrollimistest

KOKKUVÕTE
18. oktoobril 2017 a saabus e-postiga teatis (viide: dokument asub kaustas lahter 11) Veterinaar-ja Toiduameti 25.09.2017 otsuse kohta, milles teavitati planeeritavatest töökorralduse muudatustest Veterinaarkeskustes, eesmärgiga tõsta ametlike kontrollide kvaliteeti ning korraldada toimiv sisekontrollisüsteem.
2018. aasta algusest toimus Veterinaar- ja Toiduametis reform, mille käigus muudeti ameti struktuuri ning meile suruti peale, viidates ressursi vähesusele VTA’s, et Kõldu Lihakarnile piisab ka kahest tööpäevast nädalas. Selle kohta saadeti ka määrus, et meie tapmispäevad on aasta algusest teisipäev ja neljapäev. Uue süsteemi alusel peab olema veterinaararst tööpäevadel pidevalt kohapeal. (Viide: kaustas lahter 13 Vet.keskuse töötaja Kaja Vainula kiri)

I KONTROLLAKT 07-193-17/044 (Viide: asukoht kaustas lahtrid 8, 9)
1. Veterinaarkeskuse kontroll
Kontroll toimus 7. november 2017. Kontrolli käigus tuvastati 29 asjaolu.
J. Järvet esitas omapoolsed selgitused (Viide: asukoht kaustas, lahtris 11, kirjavahetus 2017 email 7. detsember 2017), mida aga arvesse ei võetud.

2. Täidetud ettekirjutused

3. Resolutsioonid
Ettekirjutustega, mida oli 27, kontrollakt esitati 22. detsembril 2017, vahetult enne jõule. Ettekirjutuses oli punktid 17, 19 ja 20 täitmiseks koheselt. Punkt 11 ettekirjutuse täitmise tähtajaga kliendile saatmise päeval ja punktid 1, 2, 4, 6, 8, 10, 14 ja 27 vahetult peale jõule 29. detsembriks 2017.
Ettekirjutus nr 3 – sunniraha 500 eurot
Ettekirjutus nr 6 – sunniraha 200 eurot

4. Kontrollaktis tuvastatud vastuolud ja ebakõlad
22. november 2017 saatis Tiit Piirimäe (kontrollakti koostanud peaspetsialist) emailiga kontrollakti nr 07-193-17/044.
20. detsember 2017 saatis Tiit Piirimäe täpselt eelnevaga identse sisuga emaili, milles ei olnud vähimatki viidet dokumendi sisu muutuse kohta.
22. detsember 2017 vastas J. J jun, et on juba saatnud digiallkirjastatud samanimelise akti 7. detsembril 2017. (Viide: mõlemad dokumendid lahtris 11.)
Emailile vastust ega selgitust ei saanud, et sama identset numbrit kandev kontrollakt on erineva sisuga, millele on lisatud juurde ettekirjutuse osa, millest ei teavitatud ega ka suusõnaliselt selgitatud.
Hiljem tuvastasime, et ettekirjutusega kontrollakti kopeeriti küll selgitused ja tekst ümber, aga ettekirjutuse koostamisel nendega ei arvestatud. Samuti esitas J.J küsimusi oma selgituses, milles palus täpsustada, aga vastust küsimusele ei ole tänaseni saanud.

Ilmselget ülereageerimist näitab kontrollaktis Ettekirjutus nr 7 tuvastatud asjaolu nr 9 – viia eeljahutuskambri ukseriiv ning uksehinged nõuetega vastavusse, nii et saadud tulemus oleks püsiv. Täitmata jätmise korral peatab VTA ettevõtte tegevusloa kuni ettekirjutuse täitmiseni. Ukselingi pärast ei saa panna ettevõtet kinni.

Ettekirjutus nr 9 tuvastatud asjaolu nr 10 kohta viia kastide hoiuruumi aken nõuetega vastavusse. Seal oli paigaldatud plastpakett aken, seespool, mis on mitte lahtikäiv. Sellest väljapool oli vana aken, milles oli amblikuvõrk. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral, ähvardati ettevõtte tegevusloa peatamisega. Ametniku käitumisest jääb mulje, et tuleks koristada terve hoov putukatest.

II KONTROLLAKT 07-193-18/010
1. Kontrollakti eesmärk
Kontroll toimus 8. märts 2018. Tuvastatud asjaolusid 26.

2. Täidetud ettekirjutused
Ettekirjutused kontrollaktist 07-193-17/044 nr 3, 6 on täidetud, ehk et sunniraha ei ole tarvis tasuda. 26st tuvastatud asjaoludest on lahendatud 23.

3. Resolutsioonid
Ettekirjutusi on kokku 24, millest järgnevad ettekirjutuse punktid on sunniraha (eurodes)
Ettekirjutus nr 1 – 800
Ettekirjutus nr 2 -1000
Ettekirjutus nr 4 – 1000
Ettekirjutus nr 5 – 800
Ettekirjutus nr 6 – 800
Ettekirjutus nr 7 – 1000
Ettekirjutus nr 8 – 1000
Ettekirjutus nr 9 – 800
Ettekirjutus nr 10 – 500
Ettekirjutus nr 11 – 1000
Ettekirjutus nr 12 – 500
Ettekirjutus nr 13 – 500
Ettekirjutus nr 14 – 800
Ettekirjutus nr 15 – 500
Ettekirjutus nr 16 – 500
Ettekirjutus nr 17 – 1000
Ettekirjutus nr 18 – 1000
Ettekirjutus nr 20 – 1000

4. Kontrollaktis tuvastatud vastuolud ja ebakõlad

Meie probleem hakkaski ettekirjutusega nr 07-193-18-010, mis saadeti meile allkirjastamiseks 16.03.18 ja sama numbriga kontrollakt taaskord kinnitamiseks 13.04.18 (kontrollakt nr.07-193-18-010_täiend).
Meile ei selgitatud, et hiljem (13.04.18) saadetud kontrollaktile on lisatud veel ettekirjutused, mis tuli eraldi kinnitada. Kuna mul oli see esimene kontrollakt välja trükitud, seda faili avamata allkirjastasin selle, kuna eeldasin et see saadeti mulle kuna ei olnud seda veel allkirjastanud.
Keegi pole mulle selgitanud mis vahe on tuvastatud asjaolul ja ettekirjutusel. Kirjavahetuses ametnikuga, Tiit Piirimäe, meile seda ei selgitanud, ega juhtinud ka tähelepanu. Kogu kirjavahetust siinkohal lahti seletama ei hakka, aga saatsin vastuse esimesele (16.03.18) saadetud kontrollaktile koos omapoolsete lahendustega tuvastatud asjaolude likvideerimiseks. 26’st tuvastatud asjaolust lahendasime ära 23.

Järele jäänud kolm ettekirjutust olid ehitusliku iseloomuga:

Ettekirjutus nr 4 – soolamise ruum nõuetega vastavusse
29.06.2018 saatsin emaili (viide lahter 10 lk 14) milles palusin 3 nädalat pikendust 20 juulini 2018. Suusõnaliselt selgitasin, et nahad jäävad remonttööde teostamisele ette. Turusituatsioon ei võimaldanud realiseerida toornahku. Toornahkadest saime lahti septembris. Veise nahkasid oli 2 tonni.(Viide: arve nahkade müügi kohta kaustas lahter 14 lk 2).
Ettekirjutus nr 17 – tapamaja musta ja puhta poole seinad
Puhta poole seinad olid värvitud ettekirjutuses toodud ajagraafikus. Musta poole seinte värvimistöödele palusime ajapikendust 02. juulil 2018 emailis (Viide kausta lahter 10 lk 13) 20 juulini 2018, selgitasin tehnilist teostust, et paigaldan musta poole seintele PVC pleki.

Ettekirjutus nr 18 – tapamaja musta ja puhta poole põrandatel tuvastatud lomp ja praod
Palusime ajapikendust 02. juulil 2018 emailis (Viide kausta lahter 10 lk 13), milles plaanisime tasandusseguga likvideerida ära vajunud koht ja täita praod.

28. juuni 2018 toimunud kontrolli käigus olime me eriarvamusel ettekirjutuste 17 ja 18 välja toodud seinte ja põrandate pestavuse ja desinfitseerimise küsimuses.
Nagu on kirjutatud kliendi tagasiside sektsioonis kirjutatud (Viide aktis 07-193-17/044, kaustas lahter 9, lk 8) et põranda ebatasasused tapamaja ruumides on puhastatavad ja desinfitseeritavad ja seda tehakse juba 20 aastat. Ebatasasused on taotluslikud, sest väldivad töötajate libisemist ja traumasid. Kui põrandasse tekib pragu või auk, siis need parandatakse jooksva remondi käigus ja inspektor teab, et oleme seda ka korduvalt teinud nii omal algatusel kui ka kontrollakti järgimisel.

Regulaarsed mikrobioloogilised uuringute tulemused lihakeha pindadelt on olnud negatiivsed, mis omakorda tõendab, et keskkonnas, kus toitu käideldakse, on toiduohutus tagatud. See omakorda tõendab, et põrandad ja seinad on pestavad ja desinfitseeritavad, kuna ei kanna endas ohtlikke baktereid.

III KONTROLLAKT 07-193-18/028
1. Kontrollakt koostati 3. juuli 2018.a.
Tuvastatud asjaolusid on 10.
2. Täidetud ettekirjutused
Täidetud ettekirjutused kontrollaktist nr 07-193-18/010 on järgmised:
Ettekirjutused nr: 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 15, 16, 19, 21, 22, 23, 24.
Täitmata ettekirjutused kontrollaktist 07-193-18/010 on ettekirjutused nr 4 ja 18.
Osaliselt on täidetud 17 ja 20. Ettekirjutuse nr 11 tähtaeg määrati 10. juuli 2018.
3. Resolutsioonid

Ettekirjutus nr 1 – 1000 eur
Ettekirjutus nr 3 – 1000 eur
Ettekirjutus nr 4 – 1000 eur

4. Kontrollaktis tuvastatud vastuolud ja ebakõlad

03.07.18 kontrolli käigus vormistati uus kontrollakt nr.07-193-18.028 ja

Samuti on ka valesti koostatud mõlema kontrollakti kliendi tagasiside sektsioonid.
3. juulil saadetud kontrollaktis ei ole arvestatud kliendi tagasisidet ilma kliendi poolse tagasisideta selle kohta kuidas ja millal saame tuvastatud asjaolud likvideerida, aga see on jäetud tahtlikult lisamata (viide toimiku lahter 4 lk 4).
Eeltoodut tõendab:
28.juuni 2018 toimunud kontrolli järel saatis Jüri Järvet jun 29.06.2018 (viide: kaustas lahter 10 lk 14) Tiit Piirimäe epostile selgitused, mida aga ei ole lisatud 03. juulil koostatud kontrollakti. Kogu lahter on jäetud tühjaks. 04.07.2018

Palusin pikendust neile kolmele punktile kuniks 20.07.18, mis oli küll raskendatud, aga kriitilised osad saime likvideeritud.
20.07.18 rääkisin telefonis ka Tiit Piirimäega (võin tõendada telefoni väljavõttega), et olen kohapeal ehitamas ja saadan fotod tehtud töödest meiliga veel sama päeva õhtul. Saatsingi fotod, 20.07.2018 kell 19. paiku (viide kaustas lahter 10 lk 9)
Tiit Piirimäe helistas Vilve Ala-Paalile, keda ei olnud 20.07.2018 Kõldu Lihakarni ruumides ja oli seal päev enne ja tegi Tiit Piirimäe nõudmisel digifotod. Minu saadetud fotosid ei ole arvesse võetud. Kuna neljapäev on meile lubatud tööpäev, siis sel ajal ei olnud ka võimalik ehitustöid nendes ruumides teha. Sama päeval saadeti uuesti sama numbriga kontrollakt 07-193-18-028 täiendatud versioon. Taas ei selgitatud mulle, et sama numbriga kontrollakt on täiendatud ettekirjutuste ja sunniraha määramisega. Küll aga oli lisatud VTA ametniku kirjale sunniraha tasumise juhend. Üldsõnaline pdf fail, kus kirjas millisele kontole tuleb raha kanda. Ei mingeid selgitusi, mis summas ja mille eest. Seega eeldasin, et tegu on hoiatusega ja et teeksin kiiremini parandustöid.

13.09.2018 toimunud kontrollkäigu ajal öeldi mulle suusõnaliselt, et maksa vabatahtlikult 3000 euri sunniraha rakendamine ja sellest hetkest alates sai meile teatavaks, et kontrollakte kirjutatakse kahes osas, millest viimane täiendatakse ettekirjutustega. Selgusetuks jäi, mille alusel pean maksma 3000 eurot. Sellest aktist oleksime pidanud välja lugema, et klienditagasiside sektsioonis on mind informeeritud sunniraha rakendamisest 3000 euroga.
Kliendi tagasiside osas (viide kaustas lahter 5 lk 4) peaks olema minu saadetud selgitused ja tagasiside. Selle asemel on sinna kirjutatud otsus ja viited VTA määratud vet.arsti poolt tehtud fotod ja minu saadetud fotodega ei ole arvestatud. (Viide vt eelmist lõiku)
Samuti on vale ka väide selles samas sektsioonis, milles Tiit Piirimäe kirjutab, et klient pole vastuväiteid esitanud, hoolimata sellest et vastupidist tõendab e- post (viide: kaustas lahter 10 lk 14) mis oli Tiit Piirimäel olemas kontrollakti koostamise hetkeks.
Antud aktidega ei ole nõus ega ole neid ka allkirjastanud.

Ei ole põhjendatud juba osaliselt täidetud ettekirjutustele sunniraha rakendamine.
Pildid ja põhjendused selleks on olemas.

IV KONTROLLAKT 07-193-18/038 (kaust lahter 2,3)
1. Kontrollakti eesmärk
Toimus 13. september 2018, tuvastati 7 asjaolu.
2. Täidetud ettekirjutused
Kontrollakti nr 07-193-18/028 ettekirjutused 2 ja 4 täidetud. 1 ja 3 osaliselt täidetud ja ettekirjutus 11 täitmata.

3. Resolutsioonid

Ettekirjutus nr 1 – 1000
Ettekirjutus nr 3 – 1000
Ettekirjutus nr 4 – 1000

4. Kontrollaktis tuvastatud vastuolud ja ebakõlad
13.09.18 tuli ametnik Tiit Piirimäe koos oma ülemuse Helgi Tepperiga uuesti Kõldu Lihakarni kontrollima ja siis öeldi mulle, et mulle on justkui sunniraha rakendamine määratud ja et ma maksaks vabatahtlikult ära 3000 eurot, ettekirjutustes viidatud puuduste eest. See oli hetk, mil ma sain aru, et VTA saadab sama numbriga kontrollakti kaks korda, millest viimasele on lisatud ettekirjutused.
Esimene akt ilma ettekirjutuseta saadeti 19 september 2018.
18.09.2018 saatsin Tiit Piirimäele kirja (viide kaust lahter 10 lk 7), et lisaks tehtud parandusele otsustasime põranda tasandusseguga täies ulatuses üle valada.
19.09.18 saadeti email (viide: kaust lahter 10 lk 6), kus teatati, et pean maksma ära sunniraha 3000 krooni koos juhendi ja uue kontrollaktiga 07-193-18-038. Lisasin selle emaili ka manusena kaasa. Lisaks sellele järgnes 02.10.18 kontrollakti täiendatud versioon koos ettekirjutustega, kuhu oli taaskord määratud sunniraha rakendamine kliendi tagasiside ossa. Kliendi tagasiside lahtrisse ei ole kirjutatud minu 18. september 2018 selgitust (viide kaust lahter 2, lk 4).
24.september 2018 (viide: kaustas lahter 10 lk 5) kinnitasime meiliga, et nahkade kokkuost oli peatunud vaid saime seda teha peale seda kui nahad olid ära viidud. (Viide: arve nahkade müügi kohta kaustas lahter 14 lk 2).
02. oktoober 2018 saatsin emaili (viide kaustas lahter 10 lk 4) milles andsin selgitusi tuvastatud asjaolude kohta.
9. oktoobril 2018 saadeti kontrollakt koos ettekirjutustega (viide kaustas 3 lk 4,5). Eksitavalt on peaspetsialist Piirimäe kirjutanud sunniraha rakendamise otsus taas kliendi tagasiside lahtrisse, kus on endiselt puudu kliendi tagasiside, sellekohane väide, et klient ei andud tagasisidet, on ümber lükatav emailidega, mille olin edastanud 18.09.2018 (viide kaust lahter 10 lk 7), 24.09.2018 (viide kaust lahter 10 lk 5) 02.10. 2018 (viide kaust lahter 10 lk 4).
Ettekirjutus nr 1 sai täidetud 02. oktoobril, vaatamata sellele on kirjutatud sunniraha hoiatus. Ei ole arvestatud saadetud fotodega, mis tõestavad tehtud tööd.
Ettekirjutus nr 3 – on osaliselt täidetud. Värvitud on seinad, valatud põrand, mida eeldame, et võis olla kohas, mis ei vastanud nõuetele. Veel on vaja krohvida lagi.
Ettekirjutus nr 4 – väide et tapamaja musta ja puhta poole põrandad ei vasta nõuetele on vale. Töö on tehtud ja olemas ka fotojäädvustused 7. oktoober 2018. 9.oktoobril oli tööpäev ja VTA määratud vet.arst olles kohal, pidi veenduma, et põrendad on valatud.
Ometigi saadeti samal päeval, 9. oktoobril 2018 kontrollakt ja määrati taaskord samades asjaoludes sunniraha.
KÜSIMUSED
1. Miks tohime teha tööd ainult kahel päeval nädalas? Kas see on seotud ettevõtte majandustegevuse vabaduse piiramisega? Kas on seos isiklike õiguste piiramisega ja võimalik põhiõiguslik vastuolu? Määruse õigusvastasus?
2. Kui õiguslik on tuvastatud asjaolude ettekirjutusteks muutmine, kui need on subjektiivsed ja neile veel omakorda sunnirahade rakendamine? Järelevalve peaks olema selgitav, mitte reguleeriv.
3. Kas on õiguspärane ebaproportsionaalsete ettekirjutuste kohaldamine (roostes ukseriiv – ettevõtte tegevusloa peatamine jne)?
4. Kas on põhjendatav ebaproportsionaalne sunniraha rakendamise suurus?
5. Mis seos on järgmistel õigusaktidel, mis on OÜ Kõldu Lihakarni iga kohaldatud kontrollakti koostamisel aluseks võetud ja digiallkirjastatuna kontrollakti lahutamatu osana meile edastatud (viide kaustas lahter 15)?
6. Kas on piisavalt tehtud selgitustööd kontrollaktide erinevuste ja saatmise osas.

KOMMENTAARID ja MÕTTED
Põhiline eesmärk on tühistada sunniraha rakendamised täies mahus
Saaste uuringu tulemus kinnitab meie arvamust, et põrandad ja seinad on pestavad ja desinfitseeritavad.
Kirjavahetus on olnud pidev ja oleme igakülgselt näidanud üles soovi ja tahet lahendada esilekerkivad tuvastatud asjaolusid.
Veterinaar- ja Toiduamet on töötanud välja töö juhise järelevalve läbiviimise ja tulemuste fikseerimise kohta (VTA õigusosakond, Raili Pruusapuu), milles on selgesti loetav, et VTA peaks olema toetav ja selgitav partner. Mida kinnitas infotunnil ka Indrek Halliste, Margus Kalda, VTA peadirektor.
Lahendused:
1.) Täpsemal uurimisel täiendatud kontrollakte lõpuga 028 ja 038 avastasime protseduuri reeglite rikkumise, kus on meile määratud sunniraha teavitamie kirjutatud meie poolsete kommentaaride lahtrisse. Sellisel kujul teavitus ei ole vastavuses sunniraha menetluse juhendi järgi. Lisasin selle juhendi manusena kaasa. See tundub hetkel olusliem pääsetee
2.) VTA ametijuhend näeb ette, et ametnik peab selgitama ja täpsustama, kui on selgelt arusaadav, et klient ei ole ettekirjutusi koos sunnirtaha hoiatustega kätte saanud. See on e-kirjade vahetuste abil tõestatav, sest minu vastused ja kinnitused on tehtud esimeste kontrollaktide kohta.
3.) Ettekirjutus mis puudutab betoonpõrandata on subjektiivselt hinnatud mitte pestavaks, aga sellegipoolest igal tööpäeval me neid peseme. 17 aastat on need põrandad olnud pestavad, aga 18ndal enam ei ole. Koht mis oli ära vajunud ning kuhu kogunes vesi oli õigel ajal likvideeritud ja suuremad praod põrandas tasandusseguga kaetud. Selgitasime seda ametnikule, kuid meie selgitustega ei nõustutud. Nüüdseks on terve põrand üle valatud ja tekib küsimus kas seda teemat üldse enam päevakorda tõsta.
4.) VTA ametijuhend annab selgesõnaliselt mõista, et ettekirjutuste likvideerimiseks peab pakutama mitte liiga koormav tähtaaeg. Kuna me sunnirahahoiatustest midagi ei teadnud, siis prioritiseerisime oma ehitustööd seda teadmata. Nendest teadmise puhul oleks teinud need tööd loomulikult esmajärjekorras. Lisaks meie tegevusest on mõistetav meie tahe likvideerida kõik tuvastatud asjaolud.
5.) Kuna meile on raha teenisimeks VTA poolt eraldatud ainult kaks tööpäeva nädalas, siis kuidas me suudame rahakulukamaid töid teostada ja ise seejuures piiratud võimalustega töötama. Oleme pidanud töid ära jätma, kuna meil puudub paindlikus jooksvalt töid sisse võtta. Selleks peame küsima VTA’st luba 2 nädalat ette. See on ilmselt juba põhiõigusega vastuolus.

Lõpuks valisime välja oma lambakasvatuse kõrvaltegevuseks kaamelikasvatuse

Minu kõige jaburam olukord talupidajana oli, kui pidin statistikaametile aru andma oma tegevusest. Need aruanded olid alati tõeliselt absurdsed, näiteks pidin välja rehkendama mitu tonni liha mul koplis ringi jalutas (100-pealine lambakari). Kuid ükskord läks asi üle igasuguse aru ja arvamise. Pidasin seda talu koos oma alaealiste lastega.

Täpselt ei mäleta, mida seal just tarvis oli, laste töötunde, ja enda töötunde, ja kui palju lapsed palka said jne. Kuid kõige tipuks kujunes küsimus kõrvaltegevuste kohta. Variant, et kõrvaltegevusi pole, ei olnud valikutes. Et laudas elas ka umbes 60 kana, siis üritasime neid kõrvaltegevusena näidata. Ka seda varianti polnud kõrvalharuna võimalik sinna panna.

Helistasime lõpuks antud abitelefoninumbril, ja saime teada, et etteantud valikutest tuleb üks valida. Valimata jätta ka ei saanud. Valikud olid aga üpris kummalised. Lõpuks valisime välja oma lambakasvatuse kõrvaltegevuseks kaamelikasvatuse.
Ma ei tea, kellele seda statistikat sellisel moel tarvis peaks olema, ja mis sellega tehakse. Saan muidugi aru, et kellelgi oli hädasti tarvis oma vajalikkust tõestada ja palk kuidagimoodi välja teenida.

Tõeliseks katsumuseks osutusid ka PRIA kontrollid, kelle kohuseks oli iga juuksekarv korralikult ära lõhestada. Kui mõni lambuke oma kahest kõrvanumbrist ühe oli juhtumisi ära kaotanud, tuli sellest kohe pahandus. Kuid need kõrvanumbrid lihtsalt ei seisnud kõrvas ja pidevalt tuli neid juurde tellida, mis omakorda jällegi raha maksis. Ja siis tuli paari nädala pärast järgmine, kontrollide kontroll, oma eelkäijate tööd kontrollima. No mismoodi saan mina austada ja usaldada
ametkonda, kes omaenda töötajaidki ei usalda ja aina midagi kontrollib, ja siis kontrollimised ka omakorda mitmekordselt üle kontrollib. Kas tõesti on neil seda raha nii meeletutes kogustes, et lihtsalt ei oska seda muuks kasutada, kui ohjeldamatu usaldamatuse produtseerimiseks?

EVEA, detsember 2019.a.